Euroopa Komisjon avaldas 2019. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) tulemused, kus Eesti oli kaheksandal kohal. Indeksiga mõõdetakse Euroopa üldist digivõimekust ja ELi riikide edusamme digitaalse konkurentsivõime suurendamisel. 

Võiks arvata, et kui tänapäeval räägitakse uudsest nutirahakotist, siis mõeldakse mingit äppi, mis asendab pangakaarte ja kliendikaarte, tõmmates need virtuaalsena mobiiltelefoni. Kuid ka tavaline füüsiline rahakott võib olla nutikas. Testisime äsja laborilaudadele saabunud Eksterit, mis pakub turvalist rahakotti koos träkkijaga, et sa oma varandust kogemata kuhugi ära ei kaotaks.

Dermatoloogiliste meditsiiniliste pildistamissüsteemide tootja FotoFinder Systems GmbH tutvustab peagi Itaalias uut ATBM Master kehastuudiot, mis lubab esimest korda kasutada automatiseeritud keha kaardistamistehnoloogiast edasi arendatud Total Body Dermoscopy tehnoloogiat. Selle süsteemi tuum on riistvara, kaameratehnoloogia ja eritarkvara omavahelise nutika suhtluse tarkvara, mis aitab diagnoosida erinevaid probleeme.

Juturobotid hakkavad meiega ka eesti keeles rääkima. Eelmisel aastal Elisa ja MindTitani koostöös arendatud ning tööd alustanud tehisintellektil põhineva teenindusroboti Annika arendus jõudis järgmisesse etappi ning nüüd võtab ta kõnekeskuses vastu ka kliendikõnesid.

Tartu Ülikooli poolt TransferWise’i tellimusel läbiviidud uuring IT õpetamise ja karjäärivalikute teemal näitas, et 37% uuringus osalenud noortest soovib oma tuleviku siduda IT-ga, neist poisid koguni 53% ja tüdrukud 21%. Valiku langetamisel mängivad olulist rolli motivatsioon tulevase töö väärtuslikkuse osas ehk hinnatakse hea palgaga tulevast töökohta IT valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada. Samuti toodi välja külastusi tehnoloogiaettevõtetesse juba põhikoolis, inspireerivaid eeskujusid ning loovaid õpetajaid.

Nutiseadmete ekraani sinine valgus tekitab uinumisraskusi ning sellepärast pole soovitav vähemalt kaks tundi enne magamaminekut ühtki nutiseadet kasutada. Kui selleks aga siiski vajadus tekib, tasub järgida näpunäiteid, kuidas riske maandada.

Soovitusi jagab Samsungi mobiilidivisjoni juhi Antti Aasma.

Kaheteistkümnendat aastat toimuv tehnoloogia, ettevõtluse ja innovatsiooni konverents Latitude59 sai eile hommikul Kultuurikatlas avapaugu. 16. ja 17. mail toimuvast üritusest võtab osa pea 2500 inimest 58 riigist, nende hulgas 270 investorit 28st maailma eri riigist. Latitude59 100 esineja seas on nii ettevõtjaid, teadlaseid kui valdkondade tippspetsialiste.

Konverentsi live ülekannet vaata siit.

(Sisuturundus)

Vaatamata sellele, et ööd kipuvad siin juba valgeks minema ja õhtul väga vara magama sättides polegi enam vaja lampi põlema panna (aga tavaliselt ikka on), võiks mõelda just nüüd ka oma põhivalgusti peale, mis elutoas valgust annab. Kroonlühtrite ja säästulampide asemel räägime seekord kolmest nutilambist, mis on energiasäästlikud ja häälega, puldiga või nutitelefoniga juhitavad.

Juba klišeeks muutunud ütluse järgi on andmed tänapäeva nafta. See ei tähenda aga ainult andmetes olevat ülisuurt raha, vaid ennekõike arusaama, et nii nagu ilma töötlemata naftaga pole palju peale hakata, ei ole ka andmetest ilma analüüsita eriti kasu.

Nii on suurel osal keskmistest ja suurtest ettevõtetest erinevatesse süsteemidesse või aegunud andmeladusesse kogunenud tohutud andmehulgad.

KPMG poolt läbi viidud Eesti ettevõtete uuringu kohaselt näeb 50% vastanutest, et digivõimekus aitab tõsta ettevõtte käivet ning 64% arvab, et nende organisatsiooni digivõimekus on avaldanud otsest mõju tegevuskulude vähendamisele. Siiski 23% vastanutest kahtleb, kas käive digitaliseerimise abil tõuseb, teatas KPMG Baltics.