Elisa hakkab raamatumüüjaks - koostöös Eesti raamatukirjastustega sai valmis e-raamatute keskkond, milles saab lugeda nii palju kui jaksad vaid kuutasu - 8,99 euro eest. Seega võiks kuus ikka vähemalt mõne raamatu lugeda, et omadega plussi jääda. Nii vaimselt kui rahaliselt.

San Francisco. Arendajad. Microsofti fännid. Ajakirjanikud. Kõik ootavad värskeid uudiseid Microsofti uue operatsioonisüsteemi Windows 9 kohta, mis peaks kohe-kohe välja tulema prooviversioonina. Müügimehed, Powerpointid, kõik on valmis. Aga välja tuleb hoopis... mis?

Jah, täna tutvustati hoopis Windows 10-t. Kui uskuda irvhambaid, kes ütlevad, et Microsoftil õnnestub operatsioonisüsteem üle põlvkonna, siis jäeti "hea" Windows 9 vahele ja mindi kohe järgmise halva juurde. Kuid see on vaid nali. Tegelikult on lugu hoopis tõsisem.

Mobiilioperaatorid jagavad omavahel ära muusikastriimimise turgu. Täna on välja tulnud koguni kaks pressiteadet: EMT võtab kokku Spotify tulemused oma klientide seas ning Tele2 teatab maailma suurima veebipõhise muusikakeskkonna Deezer pakkumisest.

Spotify ja EMT

Juulist alates on saanud EMT kliendid liituda populaarse muusikateenuse Spotify Premium paketiga üheks aastaks kuutasuta. Järgijaid on kogunud Tallinn Music Weeki ja tuntud Eesti artistide abiga koostatud playlistid, mida on kuulatud pea 20 000 korda.

Eile hakkas Google´i Play Store´is kogemata silma NETI nutiäpp - ja ennäe, täna Elion kuulutabki, et tõi turule NETI mobiiliäpi, mis võimaldab asukohapõhiselt otsida ja leida erinevate ettevõtete kontakte.

NETI mobiiliäpp toetub populaarse kodumaise infokataloogi ja otsingumootori NETI.ee  andmetele. Otsida ja leida saab erinevate ettevõtete kontakte. Eesti rohkem kui 500 000 nutiseadme omanikule mõeldud NETI mobiiliäpi peamiseks plussiks on kaardirakendus, mis leiab kohe lähima soovitud ettevõtte kontaktandmeid ja saadab ka juhised soovitud kohta jõudmiseks.

Windows 8 pole suutnud meelitada Windows 7 kasutajaid operatsioonisüsteemi uuendama: vaid iga kaheksas arvuti on selle Microsofti viimase operatsioonisüsteemiga (8 või 8.1). Ei ole aidanud Start-nupu tagasitoomine ja käivitamine Windows 7-le omasele Desktopile, mitte Metro-kasutajaliidesesse. Ikka ollakse kinni vanas Windowsis või mis Microsofti jaoks veel hullem - mõnikord kolitakse üle Linuxisse või hangitakse uue masinana IOS-seade.

Google Map Makeri Riia ürituse teine päev algas samas kohas, kus eelmine ehk Ostas Skati restorani- ja konverentsikeskuses. Pilved olid hajunud, palav, arvutid kõigil relvastusena kaasas ja algamas Google Map Up ehk kaarditäiendusmaraton. Tavaliste hackathlonidega võrreldes oli see küll tunduvalt lühem - vaid kolm tundi, kuid kodus ette valmistamata ikkagi piisavalt närvesööv.

19. veebruarist saavad kõik Eestis Google´i kaarte parandada ja täiendada ning nüüd istumegi me, neli Eesti Map Makerit just algaval Google Map Up´il. Lattelekomi Internet on aeglane, tuuakse kiirema WiFi paroolid. Enne aga räägivad üks õpetaja Poolast ja tema abiline sellest, kuidas kaarte õigesti täiendada. Näiteks kui on satelliidipilt, mille abil kaardile joonistada majasid, siis katuse järgi on küll hea joonistada maja kontuure, kuid vundament asub satelliidipildil nihkes, sest satelliit ei pildista maju tavaliselt otse nö "lagipähe".

Seda ei juhtu just iga kuu (või aasta), et Baltimaades mõni suurem Google´i ettevõtmine toimub. Google´il nimelt pole üheski siinses riigis oma esindust. Kuid sel nädalavahetusel otsustas tehnoloogiagigant siiski Riiga kokku kutsuda kõigist kolmest Balti riigist nn rahvakaardistajad – need, kes oma vabatahtliku töö ja Google Map Makeri abiga igapäevaselt Google´i kaarte täiendavad.

Kaarditegijaid oli Eestist neli, Lätist 3 ja ülejäänud bussitäis koosnes leedukatest. Just üks bussitäis neid inimesi oligi. Miks nii? Sest ka Eesti ja Läti asjad käivad läbi Leedu, Leedus pole küll ka Google´i esindust, aga esindatus on siiski aste kõrgemal tasemel kui meil ja Lätis.

Olete seda kuulnud? "Ma ei taha sinuga telefoni teel sellest rääkida. Saame kokku, räägime näost näkku."

OK. Teeme seda. AM-i testimistiim tegigi, aga kokku ei viitsinud ikkagi tulla - rääkisime näost näkku UCi2i keskkonna abiga. Odavam oli ka kui kokku üksteise juurde sõitma hakata.

UCi2i imelik nimi tähendab inglise keeles hääldatuna midagi selgemat: ju-sii-ai-to-ai ehk lahtiseletatuna You See Eye to Eye või midagi sellist. Hammas hamba, silm silma vastu. Üle Interneti. Kuid UCi2i pole tavaline järjekordne videokonverentsitarkvara. Seekord on tegemist süsteemiga, mis ühendab silm silma vastu peaaegu misiganes lahendused: olgu teises otsas lihtne videokonverentsi tarkvara, Telepresence süsteem või midagi muud. Erinevad koodekid pannakse kokku ja ühendatakse üheks konverentsikõneks.

Avalike teenuste arendajatel muutus nüüd elu lihtsamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmisid nimelt põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi.

„Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile. See lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsasti mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“

E-riik jälle laienes - nüüd saab ka Windows Phone´iga varustatud telefonist digidokumendile digiallkirja anda.  Küll vaid Windows Phone 8 platvormilt, AM ei tuvastanud rakendust vanema Windows Phone 7.5-ga.

Windows Phone 8 äpp „DigiDoc“ avab digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sellega saab ka digiallkirju anda. Äpi arendas tarkvaraarendusettevõte AgileWorks OÜ koostöös Microsofti ja EMT-ga. Rakendus on tasuta saadaval Windows Phone’i rakenduste poest.