Valimistel antud hääled on nüüdseks kokku loetud, aga kui palju arvuteid, printereid ja teisi tehnilisi lisaseadmeid Riigikogu valimiste läbiviimiseks vaja läks? Valimiste korraldajad annavad sellest nüüd ülevaate.

"Valimisjaoskondi ja asukohti, kus sel korral sai hääli anda, oli Eestis kokku 448. Kõikide asukohtade peale kokku kasutati 1500 arvutit, 220 printerit, 650 triipkoodilugejat ja lisaks ka väikeseadmeid," selgitas Riigi IT Keskuse (RIT) valimiste projektijuht Priit Paltmann, kes rääkis, et jaoskondade arvutipark läbis ka uuenduskuuri.

"Sel korral olid esmakordselt kõik mudelid ja arvutiseadmed standardiseeritult ühesugused. Riik valis seadmed välja eesmärgiga kasutada neid vähemalt järgneva viie aasta jooksul toimuvatel valimistel - need on kvaliteetsed ning kõikidele turvanõuetele ja -standarditele kõrgelt vastavad," ütles Paltmann.

Kohapealse IT-toe eest jaoskondades vastutas Telia. Selleks, et valimised toimuksid tehniliste tõrgeteta, oli operatiivset tuge jaoskondades valmis pakkuma 48-st üle Eesti paiknevast Telia IT-spetsialistist koosnev tiim. Näiteks tuli teha vajalikke seadistusi ja anda kasutajatele jooksvalt nõu.

"IT-spetsialistide abi vajasid valimisjaoskondade meeskonnad 55 korral, kuid kõik jooksvad küsimused said kiiresti lahendatud ning suuremaid probleeme või tõrkeid valimisjaoskondades ei tekkinud," rääkis Telia ärikliendiüksuse juht Kristjan Kukk, kes lisas, et tänu põhjalikule ettevalmistusele sujus koostöö partnerite vahel väga hästi. 

Kõige suurem hulk pöördumisi lahendati sel korral kaugtoe abiga, mille tagasid sama perioodi vältel töötanud kümme RITi IT-abi spetsialisti.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) valimise infosüsteemi arenduse osakonna juhataja Alo Einla sõnul töötas valimiste infosüsteem (VIS) terve valimiste perioodi ettenähtud viisil ning selle kriitilistes funktsioonides ei esinenud probleeme. "Süsteem ei olnud üle koormatud ning masinate jõudlus oli planeeritud suure varuga," ütles Einla.

Ta lisas, et valimiste infosüsteemi andmebaasil kulus ühe päringu teenindamiseks keskmiselt 20 ms, koormuse tipphetkedel 40 ms.

"Kõige kiiremal ajal tehti kõikide valimisjaoskondade peale kokku 8-9 sedelhääletamist sekundis," täpsustas Einla.

Samuti toimusid valimised rahulikult Eesti küberruumis seirava CERT-EE tiimi hinnangul. Valimistel korraldamiseks kasutatud tehnilisi lahendusi ei rünnatud ning süsteemid töötasid probleemideta.

Kõikide IT-abi pöördumiste arv oli seekordsetel valimistel oluliselt väiksem kui eelmisel korral. Nimelt vähenes pöördumiste arv 562-lt 306-le. "See näitab, et põhjalikud ettevalmistused tasusid end ära: valimised toimusid suuremate tehniliste tõrgeteta ning olid e-riigile kohaselt turvalised ja efektiivsed," ütles Paltmann. 

Riigikogu valimiste IT-lahenduste eest vastutasid Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi IT Keskus ja Telia Eesti AS:

• Riigi Infosüsteemi Amet tagas valimiste infosüsteemi toimimise, tööjaamade keskse halduse, ning infoturbe;
• Riigi IT Keskus valis ja hankis valimiste läbiviimiseks vajaliku tehnika, lõi infosüsteemi kasutajad ja toetas tööjaamade kesksel haldamisel;
• Telia valmistas ette jaoskondade arvutid, komplekteeris ja tagas seadmete logistika.

Kõik kolm partnerit tagasid valimiste ajal IT-abi kasutajatoe jaoskondadele.