Jõulupühadele eelnevat sagimist püüavad kõikvõimalikul moel ära kasutada ka internetipetturid, kes püüavad inimestele läheneda väga erinevaid skeeme pidi.
Telia turbevaldkonna juht Aigar Käis tunnistab, et kätte on jõudnud see aeg aastast, mil nii Internetis kui mitmetes teistes kanalites levib suurem hulk erinevaid pettusi, alustades kõige lihtsamatest õngitsuskirjadest ning lõpetades auhinnamängudeks ja libaloosimisteks maskeeritud pettustega.
„Seetõttu on väga oluline teada, millised on kõige levinumad skeemid, millega inimestele püütakse ligi saada,“ märkis Käis.
Telia turbejuhi sõnul puutub ettevõte igapäevaselt kokku väga erinevate petuskeemidega ning on näha, et aasta-aastalt muutuvad need järjest paremini sihitavaks.
Siin on mõned näited enam levinud petuskeemide kohta.
Õngitsuskirjad
Õngitsuskirjade usaldusväärsuse tõstmiseks näevad petturid järjest rohkem vaeva. Petukiri kujundatakse nii, nagu oleks see saadetud mõne tuntud teenusepakkuja (tavaliselt pangad, telekomid, kaubandusettevõtted) või riigiasutuse (kohus, politsei) poolt. Kuidas selliseid kirju ära tunda, saab lugeda siin.
Kahtlased ostukohad
Enne internetiostu tuleb kindlasti veenduda, et ollakse tõesti õiges e-poes, mitte osavalt järgi tehtud libalehel. Petturite üks meetod on läbi väga odavate libapakkumiste meelitada inimene kahtlasele veebilehele, et sealt kaudu siis juba näiteks tema pangaparoole püüda. Üks võimalus on netipoodide usaldusväärsust kontrollida veebilehel https://www.scamadviser.com/check-website/.
Tehnilise toe tüüpi ründed
Selliseid petuskeeme iseloomustab see, et inimesele helistatakse just kui mõne teenusepakkuja tehnilise toe osakonnast ning palutakse tal oma arvutisse paigaldada tarkvara, mis võimaldab mõnda probleemi lahendada. Tegelikult on tegu programmiga, mis võimaldab inimese arvutit kaughallata ehk sisuliselt saab helistada kontrolli inimese arvuti üle.
Auhinnamängudeks maskeeritud pettused
Alles hiljuti ringles Eestis petuskeem, milles pakuti üliodavaid ning isegi tasuta iPhone telefone. Seadme võitmiseks tuli ruttu reageerida ning kiirelt oma andmed kaasa pandud lingi vahendusel kuhugi kirja panna. Üldiselt kehtib selliste „auhinnamängude“ puhul reegel, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis suure tõenäosusega on tegu pettusega. Ausad ettevõtted ja teenusepakkujad korraldavad auhinnamänge üldiselt oma ametlikes kanalites.
Isikustatud ründed
Siia alla saab liigitada nii erinevad e-kirjad, SMS-id kui sotsiaalmeedia kanalites levivad sõnumid, mis on suunatud just konkreetsele inimesele. See võib olla Interpoli kohtukutseks maskeeritud kiri või siis hoopis ähvardus, et kui Sa kohe raha ei maksa, avalikustatakse Sinu sülearvuti kaameraga salvestatud videod.
Petukõned
Inimesele helistatakse just kui tema kodupangast ja püütakse jätta näiteks muljet, et tema kontol on käimas kahtlane tegevus ja selle peatamiseks tuleb tal edastada või sisestada kuhugi oma pangaparoolid. Ükski teenusepakkuja ei palu kunagi kliendil telefoni, SMS-i või e-kirja teel kuhugi oma paroole sisestada või jagada. Kuidas tunda ära ja vältida petukõnesid, saab lugeda siin.
Telia turbejuht Aigar Käis soovitab inimestel kogu ringleva info ja pakkumiste keskel säilitada külm pea ning suhtuda ülisoodsatesse pakkumistesse kerge skepsisega. Samas paneb Käis südamele, et kõigi eelnevalt kirjeldatud skeemide kõrval pole kuhugi kadunud ka arvutiviirused ja pahavara.