Pea pooled Eesti ettevõtted tegid pandeemia tõttu olulisi muudatusi, sealhulgas tõsteti küberturvalisuse taset, võeti kasutusele täiendavaid meetmeid kaugtöö võimaldamiseks, tehti muudatusi müügiahelas või muudeti lausa ärisuunda, selgus Telia poolt tellitud ning Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust.

Telia ärikliendi üksuse juhi Holger Haljandi sõnul uuriti ettevõtetelt, milliseid muudatusi on nad pidanud pandeemia mõjul tegema ning ootuspäraselt on peamiseks Covid-19 mõjuks olnud täiendavate meetmete kasutuselevõtt kaugtöö võimaldamiseks ja parendamiseks.

„Distantsilt töötamise võimaldamine on olnud ettevõtete jaoks üheks prioriteediks nii pandeemia alguses kui ka praegu ning sellega seotud muudatusi pidid tegema 35% ettevõtetest,“ selgitas Haljand.

Haljand tõi välja, et enam on muudatusi teinud suurema töötajate arvuga ettevõtted, kelle üheks selgeks suunaks on olnud pandeemia ajal turvalisus.

„Kui keskmiselt on pandeemiast tingituna tõstnud oma küberturbe taset neljandik ettevõtetest, siis suurettevõtetest on seda teinud lausa pooled,“ sõnas Haljand, kelle sõnul on näha, et viimastel aastatel on huvi küberturvalisuse lahenduste vastu selgelt kasvanud ning aastaga on ettevõtete küberturvalisuse tase märgatavalt paranenud.

Viiendik suurettevõtetest ja 14% 20 kuni 50 töötajaga ettevõtetest pidid tegema muudatusi oma müügiahelas või -tarkvaras, 13% ettevõtteid korraldas ümber oma tegevusi või muutis oma ärisuunda.

„Võib öelda, et Eesti ettevõtted on uue olukorraga hästi kohanenud, kuid kindlasti on valdkondi, mis on pandeemiast rohkem mõjutatud ning ärisuuna muutmine võib olla äritegevuse jätkamiseks vajalik samm,“ kommenteeris Haljand.

Ettevõtetel paluti hinnata oma tänast digitaliseemise taset ning keskmiseks hinnanguks 5-pallisel skaalal kujunes 3,7, mis tähendab, et taset hinnatakse valdavalt rahuldavaks või pigem heaks.

„Koroonakriis andis nii Eesti kui ka muu maailma tehnoloogilisele arengule tugeva kiirenduse. Kuigi sisuliselt tehti juba pandeemia alguses mõne nädalaga ära mitme aasta töö, on Eesti ettevõtete arengu vaates ülioluline, et hoogne digitaliseerimine jätkuks. Rõõm on tõdeda, et ettevõtted mõistavad seda vajadust, andes oma tänasele digitaliseerumise tasemele realistlikke hinnanguid,“ sõnas Haljand.

Uuringu käigus viidi läbi telefoniintervjuud 300 ettevõtte esindajatega. Valimisse kuulunud ettevõtted jagunesid töötajate arvu arvestuses kolme gruppi: 5-19 töötajat, 20-49 töötajat ning 50 ja enam töötajat. Küsitlus toimus möödunud aasta lõpus.