Aasta 2019 on otsi kokku tõmbamas ja küberturvalisuses oli see tormiline aasta. Enne veel, kui astume lootuste ja ootustega uude aastasse, vaatasid ESET-i eksperdid oma iga-aastases trendide aruandes pisut tagasi, mida eesseisval aastal võib meile varuks olla.
Mööduval aastal on kasvanud uute tehnoloogiate kiire kasutuselevõtt. Igapäevaesemed muutuvad nutikamaks ja ühendatumaks. Seda nii palju, et ettevõtted integreerivad neid hoonetesse, et suurendada oma tegevuse tõhusust ja säästa miljoneid. Isegi linnad tõttavad rakendama nutilahendusi, et saaksid uhkustada nutilinna identimisteabega. Kuid kas linnad on valmis seda vastutust kandma pärast kogetud lunavararünnakuid?
Masinõpe on võtnud vedu ja paljud ülesanded on lihtsustunud. Alates andmekogumite sirvimisest kuni korduvate majapidamistöödega tegelemiseni võimaldab õppemehhanism süsteemidel parandada probleemide käsitlemise viisi. 2019. aastal saavutas masinõpe kurikuulsuse murettekitavama teema – süvavõltsingu tekke – tõttu. See tehnoloogia muudab levinud ütluse “oma silm on kuningas” üsna kasutuks. Süvavõltsinguid saab kasutada avaliku elu tegelaste maine kahjustamiseks või isegi avaliku arvamuse kallutamiseks. Seda tehnoloogiat rakendati ka mitte nii pahaendelises kontekstis – FaceAppist sai minutitega populaarne toode, ehkki rakendus ise tekitas privaatsusprobleeme. Trendid-materjal heidab valgust sellele, kuidas süvavõltsingu ja muud masinõppepõhised tehnoloogiad võivad meie elu lähikuudel mõjutada.
Küberturbe trendid 2020: Tehnoloogia muutub nutikamaks – kas ka meie?
Laadi alla raport
Avaliku arvamuse hinnang on oluline järgmisel aastal, eriti USA presidendivalimiste ajal. Veelgi enam, kui võltsuudised (Collinsi 2017. aasta sõna) hakkavad regulaarselt esile kerkima. Võltsuudised on tihedalt seotud valimiste võltsimise ja välise sekkumisega ning tasub astuda samm tagasi, et kaaluda, kuidas valeinformatsioon ja võltsuudised mõjutavad mitte ainult poliitikat, vaid ka meie igapäevaelu. Mida saab eelmistest valimistest õppida, mis võiksid meid ette valmistada teabe ründamiseks, kui kampaaniad innukalt algavad? Trendid-materjal aitab navigeerida (vale)informatsiooni udus.
Privaatsus oli teine teema, mis tõusis kaudselt esile 2016. aasta valimistel. Cambridge Analytica skandaal pani suurt osa maailmast oma privaatsushoiakuid ümber hindama. USA-s on seda tõlgendatud kahtluse keskkonnana seoses suurte tehnoloogiaettevõtetega ja sellega, kuidas nad oma kasutajate andmeid kaitsevad. Kehtestatakse õigusakte tegelemaks privaatsusküsimusega ja sellega, kuidas ettevõtted kasutajate andmeid kasutavad. Kuid üksmeel on selles, et probleemidega ei tegeleta piisavalt kiiresti. Ettevõtted peaksid käsitlema privaatsusmeetmeid oma toodete nurgakividena, mitte tagantjärele tarkusena. Mis tekitab küsimuse: mida saaksid ettevõtted ja valitsused veel teha andmete privaatsuse tagamiseks?
Kõigi toimuvate tehnoloogiliste muudatuste ajajärgul on mõnikord tunne, et on raske sammu pidada. Kõige nähtavamaid muutusi võib näha ettevõtetes ja asutustes, mis proovivad vastata tänapäeva digitaalajastu nõudmistele. Digitaalse ülemineku teekonda alustavate ettevõtete jaoks on oluline lähtekoht see, et nad ei tohiks kunagi alahinnata heade küberturbetavade väärtust. Käimas olev digitaliseerimine muudab ka meie ühiskonna toimimist. Inimesed on rohkem teadlikud oma õigustest ja nõuavad oma andmete paremat kaitset, sellised tehnoloogiad nagu masinõpe liiguvad hüppeliselt ja annavad mõnele ettevõttele konkurentsieelise; häkkerid üritavad üha enam rikkuda ettevõtte teabeallikate aardeid. Trendid-materjal käsitleb kõiki väljakutseid, millega asutused silmitsi seisavad, kui proovivad võita digitaliseerimisvõistlust.
Et aga see aasta on lõppemas, ei pea me võistlema; aeglustagem ja vaadakem läbi kõik õppetunnid, mida möödunud aasta on meile andnud, et saaksime liikuda paremasse ja ehk turvalisemasse uude aastasse.