Eesti 14-18 aastaste noorte seas läbi viidud küsitlusest selgus, et kuigi üldiselt on noored küllaltki teadlikud küberturvalisuse peamistest käitumisreeglitest, siis ei vasta noorte käitumine tihti nende teadmistele.
Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et kuigi mõnes aspektis on noorte teadmised ja käitumine ohtude osas küberruumis küllaltki eeskujulik, siis kohati on jäetud enda turvalisuse tagamisel vägagi suured augud.
„Ühelt poolt teatakse väga hästi, milline peaks olema näiteks turvaline salasõna ja 93 protsenti noortest ka reaalselt kasutab mingit moodi lukustust oma nutiseadmetel, kuid samas selgus üllatavalt, et näiteks lausa 73 protsenti on sotsiaalmeedias sõbraks lisanud endale täiesti tundmatuid isikuid,“ selgitas Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte.
„Võõraste isikute suvaliselt lisamine võib endaga kaasata mitmeid ohte, mida noored ei paista tajuvat,“ märkis Tamelyte. „Võõra isiku taga võib vabalt peituda mõni küberpätt, kes kalastab noore enda või hoopis mõne tema tuttava andmeid, paroole jne. Hullemal juhul võib tegemist olla täiskasvanuga, kes näitab üles ebatervet huvi alaealiste vastu.“
Uuringust selgus ka fakt, et tervelt 71 protsenti küsitletud 14-18 aastastest ei logi üldjuhul enda sotsiaalmeedia kontodelt välja peale nende kasutamist ja jäädakse lootma teistele turvameetmetele, et keegi sisse logitud platvormi kurjasti ära ei kasutaks.
Positiivse poole pealt märkis 93 protsenti noortest, et kasutab oma mobiiltelefonil lukustust ning 62 protsenti kasutab antiviiruse tarkvara lisaks arvutile ka telefonil. 90 protsendi vastanute hinnangul vastavad nende paroolid turvalise parooli tingimustele ehk need on piisavalt pikalt ning sisaldavad erinevaid tähemärke ja sümboleid.
Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.