Eesti tarkvarafirma Helmes avas oma peamaja töötajatele biomeetrilise raamatukogu, mis tuvastab laenutaja ja soovitud raamatu automaatselt.

Helmese masinõppe spetsialisti Oliver Stimmeri sõnul toimib lahendus nii, et inimene vaatab koos raamatuga kaamerasse ning süsteem paneb ise laenutuse inimese kontole kirja. “Kui selline lahendus ühendada riikliku ID-kaardi piltide andmebaasiga, siis on tehniliselt täiesti võimalik viia ka avalikud raamatukogud üle näotuvastusel põhinevale laenutusele. Laenutuskaardi saaks kirjutada ajalukku ja otseses mõttes inimestele raamatuid näo järgi jagama hakata,” ütles Stimmer ja lisas, et Eestis juba testitakse Mobiil-ID väljastamisel riiklikul andmebaasil põhinevat näotuvastust.

“Helmeses on raamatute laenutamine seotud ka iga töötaja arenguprofiiliga ning ettevõtte mentorid näevad, millega keegi end täiendab ning oskavad vastavalt lisa soovitada,” rääkis Stimmer.

Masinõppe eksperdi sõnul on tehniline võimekus täiesti olemas, et kasutada näotuvastust kümneteks uuteks teenusteks ja teha sellega inimeste elu mugavamaks ning turvalisemaks. “Näiteks Helmese töötajad saavad varsti kontorisse sisse näotuvastusega, ülemaailmsed võimalused on aga kadunud inimeste leidmine või alaealisuse kontroll. Amazon juba avas poe, mille IT-süsteem tunneb ära nii ostja kui riiulilt võetud kauba ning võtab lahkudes pangakontolt raha automaatselt maha,” ütles Stimmer.

Mõned näited, kuidas näotuvastust juba praegu maailmas kasutatakse: 

• FBI andmebaasis on üle poolte USA elanike fotod (näiteks juhiloa pilt) mida kasutatakse tagaotsitavate leidmiseks ja kuritegude lahendamiseks. Ka Hiinas ja Saksamaal kasutatakse näotuvastust edukalt kurjategijate tabamiseks.
• Automaatne passikontroll Berliini ja mitmes teises lennujaamas võimaldab kiiremini inimesi läbi lasta.
• Macaus avati pangaautomaadid, mis identifitseerivad kasutaja näotuvastusega.
• Tokyo 2020 olümpiamängudel hakatakse sportlasi näo järgi tuvastama.