Eesti on ka küberohtudesse uskumise edetabelis keskmisest vähem uskuv riik. Kaspersky selgitas oma uuringus 23 riigi seas välja, et mitteuskujaid küberohtudesse on Euroopas 12 protsenti.
Nagu näitas koostöös ettevõttega B2B International tehtud Kaspersky Labi uuring, ei usu 12% veebikasutajaid Euroopas küberohtude võimalikkusesse. Nende meelest on veebiturbevahendite arendajad neid ohte üle paisutanud. Kuid kaitse puudumine on siiski igapäevane risk kasutajate andmetele ja virtuaalelule.
Uuringu tulemused näitavad, et isegi need, kes küberohtude võimalikkusesse usuvad, ei pea nende eest enese kaitsmist vajalikuks. Näiteks ainult 22% küsitletutest arvab, et võib sattuda küberkurjategija sihtmärgiks.
Samal ajal võib kurjategijale huvi pakkuda iga inimese vara. Isegi kui seadme valdaja ei hoia sellel olulist infot ja ei tee internetis rahaülekandeid, võib kurjategija kasutada iga arvutit, telefoni ja tahvelarvutit. Nende kaudu saab levitada näiteks robotvara (bot), korraldada hajutatud teenusetõkestamise ehk DDos-ründeid ning saata kiirsuhtlustarkvara ja e-posti teel laiali õngitsemislinke.
Lisaks sellele ei muretse peaaegu kolmandik kasutajaid (34% Euroopa elanikke) oma veebikonto võimaliku lahtimuukimise pärast ega kahtlusta, et sellised toimingud saavad juhtuda. Sealjuures ei pruugi see olla süütu, sotsiaalvõrgustiku konto, vaid ka internetipank, millele ligipääs avab kurjategijale kellegi rahakoti.
Kuid küberrünnaku tagajärjel tekkivad rahalised kaotused paistavad paljudele vähe tõenäolised – neist ei tea või nende pärast ei muretse 50% vastajaid. Eestis ulatub vastav näitaja 54%-ni. Sellised kaotused pole aga ilmtingimata seotud otsese kontolt raha varastamisega. Pahavarasse nakatumine võib põhjustada ka ettearvamatuid kulutusi IT-spetsialisti teenustele ja tarkvara ümberpaigaldamisele ning kahjusid, mis on tingitud ajutisest seadme kättesaamatusest. Üldkokkuvõttes on 21% pahavaraga kokkupuutunud vastajaist kandnud kahjusid säärase intsidendi tõttu. Viimase aasta jooksul on küsitletud Eesti elanikest finantsvargusega kokku puutunud 1,8%, oma raha kardab veebiülekannete käigus kaotada aga 26%.
Windowsi omanikud kardavad kõige rohkem
- 92% Windowsiga arvutite kasutajatest on oma masinasse paigaldanud viirusekaitse
- 60% OS X-i kasutajatest on oma arvutit viiruste vastu kaitsnud
- 63% tahvlikasutajatest kasutab viirusetõrjet
- 58% Androidiga nutitelefonide kasutajatest kasutab viirusetõrjet
18% vastanud eurooplastest arvas, et veel üheks ohuallikaks võib olla avalike tasuta WiFi-võrkude kasutamine. Nimelt saavad kurjategijad nende kaudu edastatavaid andmeid kinni püüda.
Natuke rohkem ehk 30% kasutajaid on teadlikud niisuguse võimaluse olemasolust, kuid ei pea seda muretsemisväärseks. Eesti elanike seas on selliseid isikuid 28%. Avalikke võrke kasutab aga 63% küsitletud Eesti elanikest, 18% neist käib seejuures veebilehtedel ja kasutab oma isiklikke veebikontosid.
„Inimestel, kes arvavad, et nad ei paku kurjategijale huvi ja järelikult ei satu rünnaku ohvriks, lihtsalt ei ole veebiohtude kohta täielikku infot. Üha sagedamini ei ründa häkkerid konkreetset sihtmärki, vaid üritavad haarata maksimaalselt suurt võimalike ohvrite hulka. Seetõttu on küllaltki riskantne kasutada veebi ilma kaitselahenduseta,” selgitab Kaspersky Labi toodete ja tehnoloogia turunduse asepresident Vladimir Zapoljanski.