Sel nädalal toimunud Atea konverentsil oli üks peateemadest mobiilseadmete sissemurdmine ärisse: neid tuleb firmasse nii kasutajate kui ärirakenduste kaudu ja neid peab kuidagi haldama.
Lihtsama vastupanu teed minnes keelatakse mobiilseadmed lihtsalt ära. See aga tähendab, et inimesed leiutavad kuidagi ikkagi viisi, kuidas neid seadmeid tööl kasutada ja see viis jääb ettevõtte kontrolli alt välja.
Kui aga lubada mobiilseadmed, siis nendes olevat äri-infot saab edukalt hallata, rääkisid AM-ile Atea tegevjuht Toomas Mõttus ja strateegilise müügiosakonna juht Jaan Feldmann.
Töösisekorra eeskirjades peab muidugi selle ära märkima, et tööks kasutatavaid seadmeid on ettevõttel õigus tööandmete osas hallata ja kontrollida. Erakirjavahetust ei tohi vaadata. See tähendab seda, et näiteks tööasjadeks kasutatav muidu kodune tahvel või mobiil on tarkvaraga (Atea pakub Citrixi Receiverit selleks puhuks, aga neid on teisigi), mis vajadusel kustutab ära kogu äriinfo, aga erainfo jääb, näiteks mobiilimäng Angry Birds ei kustu.
Töötaja jaoks mõnikord halva stsenaariumi puhul - kui personalijuht kutsub viimasele vestlusele - on personalijuhil ees administreerimisliides ja niipea, kui lahkumisallkiri on antud, tuleb vaid vajutada nupule ja nüüd juba endise töötaja kõigist isiklikest seadmetest on äriinfo hetkega kadunud.
Toomas Mõttus soovitab töötaja enda seadme (BYOD ehk Bring Your Own Device on aina populaarsemaks muutumas) osaliselt töötajale kompenseerida, sest nii on lihtsam saavutada kokkulepet, et tööandja paneb sinna mingi oma tarkvara, mis tööasju turvaliselt võimaldab ajada ja hoiab tööasjad eraasjadest lahus.
Jaan Feldmanni sõnul on tööandjate jaoks kõige kriitilisem rakendus, kust võivad firmasisesed andmed rändama minna, e-posti teenus. See turvatakse eraldi ära ja kasutatakse eraldi meiliklienti (sandboxed e-mail, eraldi brauser) või äppi, kus on kõik töörakendused sees koos.
Teine oluline lekkekoht on failisalvestuse pilveteenused, näiteks Dropbox. Needki saab Citrixi ShareFile´iga kontrolli alla - et kas kogemata või meelega oma andmeid avalikult ripakile ei jäetaks muidu erakasutuseks olevatel kontodel.
Tööstuses on oluline asi ka see, et seadmed tootmisalalt minema ei jalutaks. Kontoris ka. Selleks kasutatakse geofencingut - Citrixil on see lahendatud IOS-i baasil ja peagi lisandub võimalus ka Androidile. Geofencing tähendab seda, et oma seadmega tööl olles on äri-info kenasti seadmes olemas, aga töölt lahkudes ja kontorist eemaldudes kustutatakse asukohapõhiselt kõik kontoriandmed, et info ei lekiks.
See huvitab nii kaitsejõude kui meditsiiniasutusi.
Jaan Feldmanni sõnul on just 2013. aasta mobiilseadmetele tähelepanu toonud. Enamus ettevõtteid ütlevad, et mobiilseadmetega plaanivad nad midagi sel aastal ette võtta. Kui eelmine aasta olid mobiilseadmete haldamise tarkvarad veel lapsekingades ehk versiooniga 0.5, siis sel aastal saavad tootmisküpseks versioonid 1.0 ja aasta lõpus hakkab peale tulema teine põlvkond.
Atea valis pakutavat mobiilseadmete haldamise tarkvara põhjalikult ja Citrix valiti lõpuks sellepärast, et see oli kõige universaalsem. Citrix Receiver töötab peaaegu kõigil platvormidel ja arvestab klientseadme omapäraga. Näiteks Windowsiga masinas Exceli dokumenti avades paigaldatakse enne Exceli Viewer ja näidatakse dokumenti selles, IOS-iga Apple´i seadmel aga selle asemel näidatakse pilti serverist.
Mida aga teha igal pool laiali olevate mobiiliseadmete varundusega? Mis äppi kasutada? Jaan Feldmann arvab, et mobiilseadmeid polegi vaja eraldi rakendusega varundada. Mobiilseadmes pole mõtet hoida unikaalset infot, kõik on mõistlik kohe pilveteenusesse talletada. Kui mobiil kaob või varastatakse, võib administreerimistarkvaraga selles oleva info kustutada ja hiljem pilves olevatest andmetest taastada mõnes teises seadmes. Samuti on oluline nõuda, et kõikidesse tööks kasutatavatesse mobiilseadmetesse tohiks paigaldada vaid krüpteeritud andmekandjaid.