Katusepakkujad ja ähvardajad pole iga inimese igapäevane ht, küll aga küberväljapressijad, kes saavad koputada iga mobiilseadme uksele ja halvemal juhul pääsevad ka sisse. Kaspersky Lab’i aruande järgi tuvastati 2017. aasta esimeses kvartalis 218 625 mobiilsete väljapressimiste ja troojalaste installimisjuhtumit. See on 3,5 korda rohkem kui eelmises kvartalis (61 832 korda).
Üle 86% kahjutoojatest moodustasid Congur tüüpi pahalaste esindajad. Nendel troojalastel on väga lihtne funktsionaalsus: vahetavad seadme PIN-koodi, mille järel paluvad võtta kurjategijatega ühendust, et oma seadmesse uuesti sisse saada. Lisaks on olemas selle troojalase modifikatsioonid, mis oskavad kasutada superkasutaja õigusi ja installivad oma mooduli süsteemikausta, kust seda on praktiliselt võimatu eemaldada.
Kõige populaarsemaks mobiilsete väljapressimiste vahendiks sai esimeses kvartalis Fusob sugukonna esindaja. Sellega puutus kokku üle 45% rünnatud kasutajatest, keda kiusasid mobiilsed väljapressijad üle maailma. Peale käivitamist küsib troojalane administraatori õigusi, kogub informatsiooni seadme kohta, seejärel aga laadib selle kurjategijate serverisse. Siis võib troojalane saada ka korralduse seadme blokeerimiseks.
USA kujunes riigiks, mis kannatas mobiilsete väljapressijate tegevuse tõttu 2017. aasta esimeses kvartalis kõige enam.
„Olukord troojalaste-väljapressijatega esimeses kvartalis on kaugel pilvitust. Tekkis hiigelsuur arv uusi kahjutoovaid programme, kusjuures nii uutest sugukondadest kui ka juba tuntud kahjutoojate modifikatsioone. Kasutajad peavad teadma, et tänapäeval võivad kurjategijad šifreerida nende andmeid mitte üksnes arvutites, vaid ka mobiiliseadmetes ning see tõenäoliselt hakkab toimuma aina sagedamini,“ märkis Roma Unuchek, Kaspersky Lab’i viirusetõrje ekspert.
2016. aastal käivitas Kaspersky Lab koostöös Europoli, Hollandi politsei ja Intel Securityiga programmide-väljapressijate vastu võitlemiseks projekti No More Ransom. Programmi peamine eesmärk on tõsta kasutajate teadlikkust väljapressijatest tulenevatest ohtudest ning pakkuda neile tasuta vahendeid andmete taastamiseks, mida näppasid kahjutoojate levinumad liigid. Infot selle kohta, kuidas mitte sattuda väljapressijate ohvriks ning samuti tööriistu andmete taastamiseks saab saidilt www.nomoreransom.org/.