Uut nutitelefoni valides mõeldakse ostetava seadme kaitstusele kübermaailmas enamasti viimasena ja ennekõike huvitab kliente seadme aku, kiirus ja kaamera, rääkis Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso täna Kultuurikatlas toimunud küberturvalisusseminaril „Küberkaitse mobiiliseadmete ajastul“.
„Poodi tulles huvitab inimesi seadme aku, võimsus ja kaamera. Lisaks muidugi erinevad disainielemendid, bränd ja muu. Samas sellele, kas seade on ka kübermaailmas kaitstud, ei mõelda enamasti üldse ja kui keegi telefoni kaitse kohta küsib, siis mõeldakse selle all enamasti füüsilist poolt, ehk kas seade on vastupidav,“ ütles Kopso.
Sellest tulenevalt on Riho Kopso sõnul oluline tõsta inimeste teadlikkust ja suunata mõtlemist selles suunas, et uut telefoni valides mõeldaks ka küberkaitse peale. „Kui me endale koju köögimööblit valime, siis me ju mõtleme näiteks sellele, et meie lastel oleks seal ohutu tegeleda. Kui autot ostame, siis on kõigi jaoks oluline, kus asuvad turvapadjad ja millisel tasemel on auto turvalisus õnnetuse korral. Samas ei ole selline mõtlemine kahjuks nutiseadmete puhul veel eriti levinud,“ rääkis Kopso.
Turvalisusele mõeldes tuleks näiteks uurida, milliseid tarkvaralisi lahendusi kasutavad telefonid, et kasutaja andmeid telefonis kaitstuna hoida. Seda põhjusel, et telefonides hoiavad inimesed tänapäeval tohutus koguses tundlikku infot, mille sattumine valedesse kätesse võib kasutajale väga suurt kahju tekitada. Näiteks on telefoni sissepääsenul ligipääs kasutaja sotsiaalmeediakontodele, piltidele, videotele, kontaktidele ja paljule muule, millega kasutajalt näiteks lunaraha nõuda.
„Androiditelefonide puhul on kõik telefonis olevad andmed krüpteeritud siis, kui telefon on välja lülitatud. Samas sisselülitamise korral dekrüpteeritakse kogu seade. Samsungi telefonidel olev Samsung Knox´i turvasüsteem lubab aga kindlad andmed tõsta turvalisse kausta, mis on krüpteeritud ja pahalaste eest kaitstud ka siis, kui telefon töötab,“ selgitas Kopso.
Samuti kontrollib Samsung Knox telefoni sisselülitamisel automaatselt näiteks seadmel oleva operatsioonisüsteemi autentsust ehk kas telefonis on ikka see tarkvara, mis seal olema peaks.
„Laias laastus peame me jõudma olukorrani, kus kasutajad saavad aru, et turvalisuse tagamine kübermaailmas on täpselt sama oluline kui füüsilises maailmas. Loomulikult on tähtis, et telefoni aku peaks kaua vastu ning et see teeks head pilti, kuid lisaks sellele peaks teadvustama ka seda, et kübermaailmas kaitstud nutiseadme omamine on sama oluline kui turvapadjad autos või suitsuandur kodus,“ ütles Kopso.