Igakuine arhiiv | AM.ee

oktoober 2019

Kaameratest pungil: Vivo esitles kahe korpusest väljasõitva esikaamera ja nelja tagakaameraga mudelit V17 Pro

Vivo V17 Pro.

Kui tahad head mänguritelefoni, mille ekraani vaatevälja ei sega kulmud, tilgad ega augud, aga samas soovid ka häid kaameraid nii ette kui taha, siis pead ära ootama Vivo V17 Pro, mis tuli just välja India turule, hiljem ka mujale. See on esimene kahe korpusest väljasõitva 32 MP esikaameraga nutitelefon.

Vivo esitletud uus V17 Pro on lisaks kokku kuuele kaamerale Full HD Super AMOLED Ultra FullView ekraaniga, 48 MP AI kaameratega.

Kas teadsid, mitu meetrit sa päevas keskmiselt mobiiliekraani kerid?

Oneplusi telefon

Mobiilitootja OnePlus tellis uuringufirmalt Onepoll üle-Euroopalise nutitelefonide kasutamise harjumuste uuringu, mille keskmes oli scrolling ehk ekraani kerimine. Uuringu tulemusena selgus, et keskmine eurooplane kerib telefonis umbes 180 meetrit sisu päevas. Ajaliselt kulub sellele umbes 62 minutit. Valimi 9000 vastaja ühte äärmusesse kuuluvad kasutajad, kes rullivad ekraani päevas 4 tundi ehk pea 700 meetrit – see on kaks korda pikem kui Tallinna teletorni kõrgus.

ADM ja Primend hakkasid koos Suurbritannias IT-teenust pakkuma

ADM Cloudtechi juht Klemens Arro (vasakul) ja Primendi asutajaliige Rene Kaalo. Foto autor Ardo Kaljuvee

ADM Cloudtech ja Primend alustasid Suurbritannias koostööd, sõlmides pilveteenuste ettevõttega Primend koostöölepingu, et pakkuda Suurbritannias IT-lahendusi.

ADM Cloudtech ja Primend hakkavad ühiselt pakkuma pilve- ja tarkvarateenuseid nii olemasolevatele kui uutele ADM Cloudtechi Suurbritannias tegutsevatele klientidele. Esimene selline klient on Central Surrey Health, mis osutab tervishoiuteenuseid Suurbritannia riikliku ja suurima tervishoiuteenuste osutaja National Health Service nimel.

HITSA ja ITL kuulutavad välja konkursi Ustus Aguri stipendiumile

Foto: (CC) Tianyi Ma / Unsplash

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Hariduse Infotehnoloogia SA kuulutavad välja konkursi ITL-i Ustus Aguri nimelisele stipendiumile. Doktoriõppe tudengitele mõeldud stipendiumi suurus on 2000 eurot.

„Eesti teadlaskonna järelkasvu tuleb pidevalt investeerida, sest ilma teadus- ja arendustegevuseta ei sünni innovatsiooni,“ selgitas ITL-i juhatuse liige Ivo Lasn. „Infoühiskonna teerajaja Ustus Aguri nimeline stipendium on üks meie võimalusi tunnustada noori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda panustamise eest.“

Tööstusgaase tootev Linde Engineering rajas Eestisse uue harukontori ja värbab siit põhiliselt IT-spetsialiste

Linde tehas.

Linde, mis on maailma juhtiv tööstusgaaside ja inseneriettevõte, avas Eestis uue allüksuse – Linde Engineering Eesti. Esimeses etapis osutavad Eesti spetsialistid tuge Linde Engineeringu IT- ja tarneahela juhtimise protsessides.

Linde Engineering Eesti osutab praeguses faasis IT- ning logistika- ja tarneahela juhtimise teenuseid erinevatele uutele rajatavatele gaasikompleksidele üle maailma.

Ootamatu oht: Peace-märgi tegemine sotsiaalmeedias võib viia kontole sissehäkkimiseni

Sõrmejälg. (CC) Pixabay

Hiinas on hetkel väga populaarne sõrmedega „peace“ märgi näitamine ja selfie´de tegemine, mis aga võib kätkeda endas küberohtu, kirjutab Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil.

Ohu põhjus peitub selles, et väidetavalt on võimalik kvaliteetse pildi pealt kopeerida inimese sõrmejälgi ning kasutada seda infot sõrmejälje omaniku teadmata mõnda keskkonda või teenusesse sisse logimisel või siis muul viisil isiku tuvastamisel.

Juhtmevaba varstolmuimeja - mis loom see on ja milline valida?

Varstolmuimeja.

(Sisuturundus)

Koristamine sõltub väga palju sellest, kui mugav seda teha on. Tavalist tolmuimejat trepialusest kapist välja otsida, torusid külge ühendada ja seinakontakti ühendada on kindlasti ettevõtmine, mida mõne pisikese prügi pärast ei viitsiks teha. Rääkimata autosalongi puhastamiseks õue vedamisest või lihtsalt köögis maha kukkunud väiksema prügi jaoks. Akuga juhtmevabad varstolmuimejad aga on alati mugavad kaasa haarata ja isegi väike praht kohe ära imeda - kodu püsib puhtam ja vaeva on ka kindlasti palju vähem koristamisega.

Küberpetuskeemid meelitavad psühholoogiliste nõksudega osavalt välja nii andmeid kui raha

Foto: (CC) Taskin Ashiq / Unsplash

Internetis levivad õngitsuskirjad ja petuskeemid on läinud juba väga osavaks ja usutavaks ning neist on saanud omaette äriliik, kus virtuaalmaailma kurikaelad püüavad õngitseda inimeste väärtuslikke andmeid või meelitada neid raha üle kandma. Petuskeemid varjavad endas põhjalikult läbimõeldud psühholoogiat, mille abil inimlikke nõrkusi ära kasutatakse. Millele kurikaelad rõhuvad, kui üritavad inimesi „haneks tõmmata“, räägib Elisa ärikliendiüksuse juht ning juhatuse liige Margus Vaino.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.