Moodsaid nutitelefone vaevab pidevalt akuprobleem: need kipuvad liiga kiiresti tühjaks saama. Washingtoni Ülikoolis leiti selle vastu rohtu kahe vana, juba möödunud sajandist tuntud nipiga ja ehitati akuvaba mobiil. 

Esimene nipp on teada päikesepaneeliga kalkulaatorite ajast: mobiil ammutab energiat valgusest ja kulutab seda väga kokkuhoidlikult. Teine aga meenutab viiekümnendaid-kuuekümnendaid, kui inimesed raadiomastide all kerisid suuri poole, mis raadiosaatjast laineid kinni püüdsid ja elektriks moondasid. 

Statistikaportaali Statista andmetel maksis 2016. aastal keskmine nutitelefon maailmas 240 eurot, mis on märksa vähem, kui 370 eurot 2010. aastal.

Tele2 müügi- ja turundusdirektori Kristjan Seema sõnul ostetakse enim kallima hinnaklassi telefone, Ameerika Ühendriikides ning Euroopa paistab pigem silma madalama hinnaklassi telefonide lembuse poolest. “Telefonide kvaliteet on oluliselt paranenud ning odavamad mudelid pakuvad juba pea sama kasutuskogemust kui kallimad ning seetõttu ostetakse neid rohkem. Eestis maksab nutitelefon keskmiselt 250 euro ümber,” lisas Seema.

Üks Eesti idufirma tegi muutuse pankade rahvusvahelistes maksetes, teine siinsete juurtega ettevõte tegi telekomiäri raputava suhtlustarkvara. Nüüd loob Eesti tarkvaraarendaja Ignite OÜ uudsele platvormile krüptoraha, mille kasutamine on senistest alternatiividest kiirem, odavam ja mugavam.

Krüptoraha seostatakse ennekõike Bitcoinide, plokiahela ja müntide energiamahuka digitaalse kaevandamisega. Plokiahelal baseeruvad krüptorahad vajavad aga alternatiivi, sest laienevat kasutajaskonda hakkavad piirama tehnilised detailid, põhjendab Ignite oma krüptoraha loomist uuel platvormil.

Euroopa ühtsed andmesidetariifid on pannud inimesed vabalt netti kasutama ka kodust mujale Euroopasse minnes. Kohati on olnud andmesidemahu kasv kuni 60 korda.

Tele2 andmete järgi kasutasid Euroopa Liidus reisivad eestlased mobiilsideteenuseid juunis osa riikides kuni 60 korda rohkem kui mais. Mobiilse interneti kogukasutus Euroopa Liidus suurenes ligi kolm korda.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul tõi hüppelise mahtude kasvu juunis käivitunud Euroopa Liidu rändlusteenuste regulatsioon, mille eesmärk oli kaotada rändlusteenuse tasud EL-is.

Tundub ju lihtne - vali õige inimene tööle tema oskuste järgi, mitte pika elulookirjelduse põhjal? Tegelikult ei olnud siiamaani nii lihtne, sest enamus töölevõtte tuleb ikkagi CV-de kaudu, mis on kulukas ja aeganõudev valikuprotsess. Keegi lappab läbi CV-de kuhja, tõstab huvitavamad kõrvale ja siis ehk läheb alles oskuste hindamiseks.

Kui aga keegi heade oskustega inimene oli mitte nii silmatorkava CV-ga?

Huawei Fit on ilusa päris-nutikella moodi aktiivsusmonitor või pulsikell, kuidas seda nimetada, aga suurema ekraani ja hästi välja nägeva äpi kohta on tal veel vähe funktsioone, kuigi mõõdab väga täpselt.

Käele pannes on esimesena tunne, et see on juba nagu nutikell – suurema sihverplaadi, mis siis, et mustvalge ekraani ja paljude funktsioonidega. Mobiiliäpp on ka efektne, kuid hetk hiljem selgub, et andmeid oma une, jooksude ja kõndimiste kohta saab vaadata hoopis Huawei Healthi nimelisest rakendusest. Seega peab mobiilis kogu aeg mitu äppi „tules“ olema.

Niiskes ja külmas Eesti kliimas on veekindlus alati oluline. Ja kui tulevad need paar suvist sooja päeva, siis liigutakse ju jälle kuhugi vee lähedusse. Seega kui maailmas leidub kohti, kus telefoni veekindlus ja tolmukindlus on oluline, siis Eesti on kindlasti üks neist. Veekindel nutitelefon on veel suhteliselt uus asi, aga kui kindlad need siis tegelikult on?

Nutiseadmed koos kõikjal saadaoleva ülikiire mobiilse internetiga on meie igapäevaelu märgatavalt lihtsustanud - taskusse mahtuva abilise nõul saame valida ilmale sobivaima riietuse, tellida paari näpuvajutusega lõunasöögi kontorisse või hoida end sõprade-tuttavate tegemistega sotsiaalmeedia vahendusel jooksvalt kursis.

Eile ühinesid üheks meeskonnaks kaks Eesti IT-ettevõtet ByteLife Solutions ja H2R Solutions, et pakkuda turvalisemaid IT infrastruktuuri lahendusi. Sealhulgas hakatakse looma rätsepatööna küberturvalisuse lahendusi.

Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) valisid välja loodusteadusi õppiva magistrandi, kes saab 8000 euro suuruse stipendiumi õpinguks välisülikoolis. Tänavune stipendiaat on Tartu Ülikooli värske vilistlane Mari-Liis Aru, kes jätkab õpinguid Liège'i Ülikoolis Belgias.