Venemaal välja mõeldud ning nüüd ka Hong Kongi ettevõtte poolt tooteks vormitud ja e-poes müüdav USB Killer on pealtnäha süütu USB mälupulk, mis tegelikult arvutisse pistes palju pahandust tekitab. Selle uus versioon, USB Killer 2.0 tekitab veelgi rohkem kahju. Igatahes ei maksaks seda oma tööarvutiga testida.

Peale juulis toimunud rünnakute lainet panime tähele, et suuremat osa veebilehtedest, mis rünnaku alla sattusid, ühendas üks kindel sarnasus. Kõik veebilehed kasutasid Wordpressi sisuhaldussüsteemi.
Otsustasime olukorra tõsisust ise testida ning panime augusti alguses käiku kampaania, mille käigus tegime 50 Eesti Wordpressi platvormil ehitatud kodulehele täiesti tasuta auditi.

Kunagi olid näidiskalurikolhoosid ja näidissovhoostehnikumid, Nüüd on uued ajad ja uued kombed, kuid näidiseid on ikka vaja. Uueks õppeaastaks valmis Eesti esimene kiire interneti valmidusega näidiskool Läänemaal Virtsus. Eesti võrgulahendusi pakkuv ettevõte Santa Monica Networks paigaldas väikesesse Virtsu kooli heategevuslikus korras kaasaegsed WiFi- ja võrguseadmed, mis tagavad kiire ühenduse igapäevaseks õppetööks nii õpetajatele kui õpilastele.

Täna oodati iPhone 7-t ja see tuligi. Kes ootas hingevärinal, kes skeptiliselt, kes rahulikult, kuid nagu alati, oli peale esitlust neid, kes ei suutnud uuendusi ära imestada kui neid, kes olid taas pettunud.

Nagu kuulujutud enne ennustasid, tuligi uus iPhone 7 ilma kõrvaklapipesata - nüüd jääb veel üle ära oodata, kui telefonid kaotavad oma viimase füüsilise rudimendi - USB pesa. Või tegelikult üks luuk on veel võimalik peagi ära kaotada - SIM kaardi pesa. Mobiil-IDga läheb küll raskeks, aga ilmselt maailm ikkagi varsti liigub selles suunas, et SIM-i pole.

Ehkki Aceri sülerid pole muus osas Eestis väga populaarsed, on mängurite seas hinnatud selle tootja mänguriarvutid. Uus, endiselt silmatorkava disainiga Predator 21 X on lisaks tippnäitajatele ka nõgusa ekraaniga - parem mängida, veel efektsem ringi hängida.

Acer avalikustas uue Predator 21 X mänguri-sülearvuti IFA-l. Tegemist on esimene nõgusa ekraaniga sülearvutite maailmas.

? Tihti räägitakse andmevarunduses replikatsioonist ja Continuous Data Protectionist. Kuid mis need täpsemalt on ja kuidas või mis olukordades seda vaja läheb?

! Nende kahe mõiste puhul võib pidevalt kohata puterdamist ja segamini ajamist. Sisuliselt on tegemist täiesti erinevate tehnikatega. Replikatsioon tähendab et mingid andmed peegeldatakse kas siis uni-direction (ainult ühes suunas) või bi-direction (mõlemas suunas, sünkroniseering) teisel asukohal olevate andmetega. Continuous Data Protection (CDP) aga tähendab reaalajas varundust.

Viimane lugu "tavalisest" lauaarvutist oli meil eelmisel sügisel - novembris 2015. Tundub, et see valdkond on jäänud stagnatsiooni, millest enam välja ei tulda. HP üritab siiski seda mudast konnatiiki natuke loksutada ja toob välja sellised lauaarvutid, mida julgeks direktori lauale või elutuppa aukohale suure LED-teleri kõrvale tõsta.

Kui ajakirjanikud esimest korda Honoriga tutvuma kutsuti, siis hoiduti kutses hoolega Huawei nime märkimast – Hiina tuntud tootjast välja kasvanud uut brändi proovitakse maailmas promoda iseseisvalt, lihtsalt Honori nimega. Kuid sarnasus on ilmne – Stockholmis esitletud Honor 8 on üsna sarnane Huawei P9-le nii välimuselt kui sisemuselt.

Elisa poolt mai alguses turule toodud rändluslahendus kasvatas nii mais kui ka suvekuudel välismaal helistamist Elisa eraklientide seas 22% võrra. Mobiilset internetti asus aga välismaal kasutama juba iga teine eestlane.

Kogu Euroopa Liidus kehtiva ja mai alguses jõustunud lahenduse raames sai Elisa eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu täiendavalt 30 ja äriklient 60 minutit ilma selle eest eraldi tasu maksmata.

Kool algas ja kooli kõrvalt sukelduvad lapsed lisaks koduülesannete lahendamisele ka nutiseadmetesse, et netis omi asju ajada. Mis asju nad seal ajavad?

Teadmine, mida lapsed teevad, viibides veebis, ning milliste ohtudega võivad nad kokku puutuda, aitab vanematel paremini kaitsta oma poegi ja tütreid. Kaspersky Lab’i ja iconKids & youth’i läbiviidud uuringu „Kasvatame lapsi internetiajastul“ tulemused näitavad, et poisid ja tüdrukud vanuses 8–16 aastat käituvad internetis erinevalt. See aga tähendab, et nende kaitseks on vaja erinevaid lahendusi.