aprill 2016

Nad teevad seda jälle: India tootja lubab "täitsa korralikku" 13-eurost nutitelefoni

Kaks kuud tagasi selgus, et India kahtlaselt odav neljadollarine nutitelefon Freedom 251 osutus lihtsaks Ponzi skeemiks. Hindud ei jäta - küll on valitsusega koostöös lubatud üliodavad sülereid, küll tahvleid, nüüd aga lausa ligi 12-eurost uut superodavat telefoni - Docoss X1.

Docoss X1 maksab 888 india ruupiat (ca 13,3 dollarit või 11,7 eurot) ning selle raha eest saab 4-tollise IPS ekraaniga, 1 GB operatiivmälu, 0,3 MP esi- ja 2 MP tagakaamera, kahe SIM-i, 3G ja WiFiga, microSD kaardipesa ning 1300 mAh akuga odavtelefoni. Android 4.4-ga varustatud telefon oleks pärit nagu aastate tagant, 4 GB sisemist välkmälu on samuti vägagi vähevõitu.

Õppevideo: kuidas häkkida elektrivõrku

Häkkerid töölaua taga

Üks meie mugava tsivilisatsiooni alustalasid on eluliselt tähtsad võrgud - elektrivõrgud, veevarustus, kommunikatsioon... kõiki neid süsteeme juhivad arvutid. Neisse aga on ikka aeg-ajalt sisse häkitud. Häkkerite grupp RedTeam sai loa kolme päeva jooksul sisse murda elutähtsasse elektrivõrku. See õnnestus kui mitte just mängleva kergusega, siis ootamatult lihtsalt kindlasti.

Hiina ime ehk odavad virtuaalprillid testis: hoia aspiriin käepärast ja kiiver ei teeks ka paha

Shinecon virtuaalprillid

Nädal ootamist ja juba saabusidki Hiinast AM.ee testimislauale Shineconi “vaese mehe” VR prillid. Tundub, et Omniva otselennuk Hiinasse polegi aprillinali. Need odavad virtuaalprillid töötavad põhimõtteliselt samamoodi nagu Google Cardboard: võtad oma (Androidiga) mobiili, paned selle vastavasse sahtlisse, kuhu on suunatud kaks okulari ja vaatad poolitatud ekraanilt kolmemõõtmelist, pead pöörates suunda muutvat pilti. Just samamoodi, nagu oleksid ise pildi sees.

Uuring: saladuste Internetti postitamine hukutab abielusid ja lõpetab karjääre

On teada tõsiasi, et suurtel kiirustel avalikku Internetti saladuste postitamine ei lõpe hästi. Paremal juhul toob see kaasa suure häbi, halvemal juhul purunenud suhted ja kaotatud töökoha.

Kaspersky Lab viis läbi uuringu selle kohta, kuidas inimesed netis oma privaatse infoga ümber käivad. Selgus, et isiklikke asju jagatakse Internetis endiselt väga järelemõtlematult. 28% inimestest jagab konfidentsiaalset informatsiooni juhuslikult või kogemata, 16% aga avaldab oma saladusi lausa tahtlikult vaatamata tõsiasjale, et info vahetamine online´is võib maksta neile suhted või töö.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.