Kirjanik Siim Veskimehel on üks lugu, mis natuke erilises seisus tema muu loomingu taustal. Pisut Karel Capeki stiilis pajatus räägib sellest, kuidas käib IT-tegevus Eesti ühes suuremas riigiasutuses.

Oleme viimasel ajal näinud erinevaid nutikellasid ühest äärmusest teise: mõni on ideaalne spordi tegemiseks, mõni oskab päris palju ka kahekümne-eurose hinna eest. Kuid ükski nutikelladest pole kuu aega akult vastu pidanud. Vector Luna pakub sellise ulmelise tööaja. Kas see on nutikellade päästev valge laev, mis teeb need randmeseadmed lõpuks masside jaoks popiks? Ilmselt olekski, kui ei oleks ühte või mitut aga.

Vector Lunast õhkub klassikaliste randmekellade soliidsust. Paks metallkorpus, roostevabast terasest lülidega rihm. Raske ja tugev kell lubab sukelduda kuni 50 meetri sügavusele, on täielikult veekindel ja ekraan näitab pilti ilma taustavalguseta väga hästi isegi otse lagipähe paistvas eredas päikesevalguses. Ning muidugi juba eelmainitud aku: kuu aega laadimata lubab unustada selle, et käel on tegelikult Bluetoothiga nutikell. See lihtsalt töötab. Plusse on veelgi, kuid eks on ka mõni oluline miinus. Sest muidu olekski see liiga hea, et olla tõsi.