Kestvustelefone haaratakse lettidelt aina rohkem, sest inimesed on juba tüdinud iga pisema kõksu peale ekraani vahetamisest või natuke uduse ilma puhul veekahjustuste garantiitingimuste üle vaidlemisest. Tõsisemad roomik-kestaga telefonid aga on endiselt üsna kallid - sadu ja sadu eurosid tuleb nende eest välja käia.

Eestiski laia portfoolioga esindatud Poola päritolu tehnoloogiabränd Overmax pakub nüüd oma uut kestvustelefoni, mis pole mitte IP67, nagu enamus sedasorti tööriistu, vaid koguni IP68 standardile vastava kestvusega. Kui IP67 lubas kuni meetri sügavuses vees telefoniga sulistada mitte üle 30 minuti, siis IP68 põhimõtteliselt ei piira vees oleku aega, kuid sügavus ei tohi ületada kolme meetrit. Meie madalaveelistes rannikuvetes seigeldes peaks sellest piisama ja vundamendiaugud on ka harva sügavama veekihi all. Overmax ise küll mainib tagasihoidlikult, et vees võib olla kuni ühe meetri sügavuseni.

Reklaampostitus

Kust osta sülearvutit? Millised sülearvutid on parimad? Miks soetada endale tänapäevane ja võimekas sülearvuti? Sülearvutita elu tundub kaasajal võimatu. Sülearvuti on oluline: töövahend, abiline õppimisel, suhtlusvahend ja meelelahutaja.

Sülearvutitel on rohkesti mitmesuguseid mudeleid, mõõtmeid, jõudlusi ja muid tähtsaid näitajaid. Praeguse aja eluviis on kiire. Kui teil on tekkinud tahe uue töökindla kaaslase saamiseks, siis kuidas selles keerulises sülearvutite maailmas orienteeruda?

Mõni aeg tagasi hakkasin pärast kümneaastast pausi jälle käekella kandma: tundub, et alateadvus sundis mind oma rannet nutikellade laviiniks ette valmistama. Kuigi esimestest kommertskatsetustest randmekaunistustele intelligentsi lisada on möödas juba üle 30 aasta, räägitakse viimastel kuudel järjest rohkem wearable’i ehk kantava seadme pealetungist.

Lõpuks avaneski võimalus proovida Samsungi uusimat (kuigi kaugeltki mitte esimest) üritajat selles kategoorias ja otsustasin oma arvamuse serveerida võimalikult tasakaalustatud plusside-miinuste nimekirjana, et igaüks ise otsustada võiks. Alustan plussidest, aga enne poodi tõttamist loe igaks juhuks lõpuni.

Aasta tagasi kirjutas plokkidest kokkupandavast telefonist Marko ja kevadel ennustasime, et 2015. aastal võib Google´i Ara (ehk varem tuntud kui Phoneblocks) ollagi meie viimane telefon, mis poest osta. Edasi ostame juba mooduleid, mida telefoni taha sahtlitesse lisada.

Tundub, et 2015. aastal see telefon tuleb Vähemalt arendajatele. Väljatöötajaks on NK Labs Bostonist, valmis on saanud viis peamist moodulit: LED moodul, aku, protsessor, kõlarid ja USB-laadimise port.

Aastal 1969 ühendusid Internetti esimesed kaks arvutit. Väike samm inimkonnale võrreldes 1969. aastal esimest korda Veenusele maandunud Venera 5-ga või inimese esimeste sammudega Kuul. Kuid tagantjärgi on Kuul praegu vähem inimesi kui oli 1969. aastal ja ega Veenuselgi palju kosmoseaparaate viibi. Internetti on aga 45 aastat hiljem ühendatud juba peaaegu 25 miljardit seadet. Veebi on üles pandud miljard kodulehte – üks koduleht iga seitsme inimese kohta maailmas.

Eestisse jõudis aga esimene internetiühendus muu maailmaga 26. märtsil 1992. aastal, kui esmakordselt registreeriti ka ee. domeen. Eesti esimeste registreeritud domeenide hulgas oli Keemilise  ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Tartu observatooriumi ja ajalehe Postimees domeen.