Igakuine arhiiv | AM.ee

jaanuar 2011

Mobiilist saab "Paabeli kala"

"Paabeli kala" on ühes kultusteoses ebamugav väike kalake, mis tuli kõrva asetada, et galaktikatevahelisel rännul erinevatest keeltest aru saada ja ise rääkida osata. Google tegi selle "kala" natuke mugavamaks ja istutas nutitelefoni. Google Translate oskab nüüd aru saada etteloetud tekstist ja selle mõnes teises keeles välja hääldada  ning siis kuulata ära vastuse ning selle telefoniomanikule arusaadavas keeles ette lugeda.

Sai küll proovitud võõrkeeles midagi sisse lugeda, aga ilmselt tahab androidirakendus stiilipuhast hääldust ilma ugri aktsendita. Samas peaks kõik laias laastus töötama, kinnitavad asjatundjad rahvusvaheliselt areenilt.

Peaminister lubas domeenireformi kulude avalikustamist

Täna toimunud Riigikogu infotunnil lubas peaminister Andrus Ansip, et Eesti domeenireformi tegelikud kulud tuleb avalikustada, et kaoksid kahtlused ebaõiglase domeenitasu osas.

Olga Sõtnik küsis, kuivõrd seaduslik on Eesti Interneti Sihtasutuse tegevus ja kuidas tunneb Ansip end Euroopa Liidu ilmselt väikseima domeenide arvuga riigi juhina?

Peaminister vastas, et printsiibis on tema meelest reform läbi viidud õigesti, kuna domeene peabki haldama mittetulunduslik organisatsioon, mitte riik. Iseküsimus on domeenide liiga kõrge tasu. Peaminister pidas vajalikuks kõik kulud avalikustada, et asjad oleksid selged.

Vaata riigikogu stenogrammi siit.

Sony Ericsson Xperia arc - 8,7 millimeetri paksune uus nutitelefon

Sony Ericssoni Xperia sarja telefonid on kõik sarnase disainijoonega, uusim liige selles peres - arc sai aga kõvasti kõhnust juurde. Android 2.3 operatsioonisüsteemiga varustatud telefon, mis aasta alguses välja kuulutati, on vaid 8,7 millimeetrit paks ja on varustatud 4,2-tollise ekraani ning 8,1-megapikslise HD-videot filmiva kaameraga.

Kaasas on telefonil 8 GB suurune microSD kaart, mobiilil endal on aga mälu rakenduste jooksutamiseks vaid 512 MB. Ekraan on väga hea eraldusvõimega (854x480 pikslit, purunemiskaitsekihiga), protsessoriks viimasel ajal peaaegu et standardiks saamas Qualcommi 1 GHz Snapdragon.

Tee ise iOS-i rakendus

(Arvutimaailm 10/10)

? iPhone, iPad ja iPod kasutavad Apple´I uut mobiiliplatvormi iOS, millele arendajaid polegi niisama lihtne leida. Kuidas siiski oma plaanid ellu viia?

! Kui oled leidnud idee, mida ei ole veel teostatud, siis tasub panna end proovile ja asuda ise rakendust arendama. See polegi nii keeruline.

Enne uue rakenduse arendama asumist tasub kindlasti teha väike taustauuring. Pole ju motet jalgratast leiutada – uuri, ega sellist rakendust pole juba olemas ja juhul, kui on, siis kuidas annaks seda täiendada.

Kindlasti ei tasu lasta pead norgu, kui esimese rakenduse idee ei ole nii paeluv, et ei saagi kohe edukaks Apple´i rakendustepoes ehk App Store’is. Raha ei tohikski esimese rakenduse osas olla eesmärk number üks. Pane oskused proovile ja ürita leida endale kindlaid kliente, kes jääksid edaspidit kasutama ka sinu teisi rakendusi.

Samsung tegi rakenduse mobiilseks printimiseks

Androidi ja iOSiga seadmete omanikud, kes juhtumisi omavad ka Samsungi printerit või skännerit, saavad nüüd juhtmevabalt oma mobiilsest seadmest välja printida või skännida, teatas Samsung selleaastasel tarbijaelektroonikamessil CES 2011. Hetkel veel Android Marketist rakendust ei leia, aga see pidi sinna ilmuma õige pea.

Uutes Samsungi Androidiga seadmetes peaks MobilePrinti rakendus juba eelinstalleeritud olema.

Rakenduse saab installida Androidi ja iOSi nutitelefonidesse ja tahvelarvutitesse, WiFi võrgu või muu võrguühenduse kaudu saab ühendada oma seadme Samsungi traadita printeritega ning printida fotosid, PDF-faile ja veebilehti otse oma mobiilseadmelt. Lahendus võimaldab ka mobiiltelefonidesse skaneerimist.

Eesti Skeleton Technologies teadlased patenteerisid läbimurret tõotava superkodensaatori

Tehnoloogiavidinad ja elektriautod arenevad pöörase tempoga, kuid kõiki seadmeid vaevab infoajastu algusest energiaprobleem - akud mahutavad vähe ja on suured. Tartu ettevõtte Skeleton Technologies teadlaste arendatud uue põlvkonna energiasalvestite materjal annab lootust läbimurdeks selles vallas, vähemalt teatud niššides. Tehnoloogia sai patendi USAs ning sellest loodavad lahendusi leida mitmed suurkorporatsioonid alates autotööstusest ja lõpetades kaitsetööstusega.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.