Markus Villig ja Maija Palmer. Taxify asutajat küsitleb Financial Timesi ajakirjanik.

Slushi suurel laval oli Taxify asutaja Markus Villig, keda reklaamiti välja kui noorimat Unicorni loojat - Unicorn on idufirma, mille väärtus on kasvanud üle miljardi. Ja Markus Villig on 24-aastane, kuid Taxify loojaks sai ta 19-aastaselt.

Taxify sai alguse sellest, et taksojuhid hakkasid sellest rääkima. Äpp ei vajanud enam kõnekeskust ja nii hakkasidki liituma sõidujagajad äpiga, mis leidis sõitjale kliendid ja kliendile lähima vaba auto.

Financial Timesi huvitab, kuidas Uberi kõrvale Taxify ära mahtus. Villig põhjendab, et konkureerimine on juba neli aastat käinud, aga Taxifyt pole see seganud, sest lähenetakse igale riigile ja igale turule individuaalselt. Näiteks on Aafrika Taxify juhtidel ja sõitjatel äpis SOS-nupp, kui üks peaks teist tahtma röövida. Ja selle nupu vajutamise peale jõuab kõigepealt kohale mitte politsei, kellel läheb tavaliselt üle poole tunni aega, vaid kohapeal palgatud turvafirma, kes aitab politsei ära oodata, kui jamaks on läinud.

Aafrika omapäraks oli ka suurte kahetonniste autodega sõidutamise asemel mootorratastega sõidujagamine, sest sõita tahab tavaliselt üks inimene korraga ja pole mõtet autokolakat selleks alati kasutada Aafrika tingimustes. Sellest tuli Taxify juhtidele mõte ka elektitõukerattateenust pakkuda - kõik käib sama äpi põhiselt, see ongi nende turueelis. Võid kodus sõita taksosarnase autoteenusega koju, aga võid näiteks Pariisis ka elektritõukekaga ummikutest mööduda ikka sama tuttavat äppi kasutades. 

Igas riigis on erinevad regulatsioonid ja näiteks e-tõukekaga ei tohigi igas linnas sõita, aga Villigu sõnul on linnadel üks ühine soov - vähendada autode hulka. Seda Taxify aitabki teha.

Kokku tegutseb praegu Taxify 30 riigis ja nagu öeldud, iga riik on pisut erineva lahendusega. Mõnes tuleb arveldada põhiliselt sularahas, mõnes saab mobiiliga maksta, mõnes krediitkaardiga.

Euroopas aga on kõige olulisem juhtide mugavus. Nad peavad teenima piisavalt, et ära ei läheks. Kui ei meeldi, minnakse muude taksofirmade või teenuste sjuurde. Sellepärast meelitab Taxify mugavama ja soodsama autosoetamsie pakkumisega, aitab ülisoodsalt mobiili hankida jne.

Financial Timesi ajakirjanik imestab, kuidas siiski taxifyl on mõnikord hinnad pea poole odavamad, kui muudel transpordi pakkujatel.

"Me oleme õhuke firma, vähe kulusid," muheleb Villig, "oleme harjunud vähese rahaga hakkama saama." 

Ja lisab, et tegelikult on äpi juures väga palju asju automatiseeritud ja kulusid ei nõua.

"Aga nüüd, kui on palju investorite raha?" uurib ajakirjanik. Villig vastab, et nüüd on nad juba nii suureks kasvanud, et keskuse kulud ei paista niikuinii enam silma, need on väikesed võrreldes kogu firma äriga.

Praegu kasvab Taxify mühinal, seal on tööl 700 inimest ja iga kuu tuleb 30-40 juurde.

Järgmisena kavatseb Taxify laieneda veel sajasse linna. Hiljuti jõudis näiteks Helsingisse.