Fujitsu´lt saabus augustis Arvutimaailmale testimiseks nende uus minisüler M2010, mis on Fujitsu esimene üleilmselt turustatav minisülearvuti. Eestisse jõuab see müügile septembris, hinnad algavad kuuest tuhandest kroonist.

Vähendamaks Eesti tööjõuturul valitsevat IT-spetsialistide põuda, jätkab Microsoft Eesti juba neljandat aastat koolitusprogrammiga Veebistuudium. Sellel aastal osalevad koolitusprogrammis õpetajad nii Tallinnast kui ka teistest linnadest, et omandada oskus õpetada veebilehtede disainimist oma kooli õpilastele.  

LG on viimasel ajal teinud ohtralt peaaegu ilma nuppudeta puutetelefone, ärikasutajale sobivam tundub aga olevat GW520, mis sisaldab liugklapi all neljarealist täisklaviatuuri.

Võrreldes LG Cookiega on ekraan tundlikum ning ka kasutajaliidest, mida LG ise arendab, on pisut täiustatud. Aga vanema LG telefoni kasutaja tunneb menüüd siiski ära.

Fotokatest me Arvutimaailma uudistes tavaliselt pole kirjutanud, kuid seekordne uudistoode väärib märkimist oma ühenduste poolest. Samsung CL65 nimelt omab sisseehitatud WiFit, GPSi, DNLA-d ja Bluetoothi ehk siis omab võimalust pilt või video kaamerast kohe peale klõpsu mitmel erineval viisil minema saata - kas üle võrgu koduserverisse, mõnda avalikku veebialbumisse, telefoni või teise digitaalse seadme sisse.

Täna asutati Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutus, mille eesmärgiks on aastaks 2015 varustada kõik Eesti külad kiire lairibaühendusega.

Sihtasutuse asutajad on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed AS EMT, Elion Ettevõtted AS, AS Elisa Eesti, AS Eltel Networks, AS Ericsson Eesti, AS Levira, AS Tele2 Eesti ja Televõrgu AS. Sihtasutuse nõukogus on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.

Sihtasutus ehitab maapiirkondades välja kõikide asulateni jõudva fiiberoptilise võrgu. Baasvõrgu väljaarendamine on osa Eesti lairiba arenguvisioonist, mille eesmärgiks on aastal 2015 kõikidele kodudele, ettevõtetele ja asutustele anda võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning saada andmeside ühenduskiiruseks 100 Mbit/s. Projekti nimi on EstWin.

Täna hakati Viimsis uutmoodi valguskaablit maasse paigaldama - nn mikrokaevamiste abil läheb kaabel koos vastava karbikuga vaid 20 cm sügavusele, nii ei pea teid ega haljastust ekskavaatoriga segi kaevama. Paigaldus käib poole kiiremini ja poole odavamalt.

Püünsi kandis kell 10 hommikul oli kohal nii asfaldilõikur kui mullafrees ja hulk spetsialiste nende ümber. IT-pressi, nagu ikka, oli vähevõitu.

"Viimsi vald poleks vist väga lubanud meil enam tänavaid segi pöörata," põhjendas Elisa juurdepääsu- ja ülekandevõrkude valdkonna juht Jaanus Treilmann, miks valiti Kanadast pärit uus tehnoloogia. Viimsi valla esindajad ütlesid, et olid veel kohalikku seadust natuke muutnud, et nüüd peaks üle 20 cm sügavusele kaevamiseks loa hankima. Selleks, et keegi madalal asuvat kaablit kogemata välja ei kaevaks. Kanadas näiteks ka pisemate kaevamistega alati helistatakse, kuhu vaja, Eestis veel mitte.

Iga aasta juuli viimane reede on rahvusvaheline süsteemiadministraatorite päev, mil õnnitletakse neid, kelle hea töö jätab nad tavaliselt märkamatuks. Sest ühe korraliku süsteemiadministraatori ülesandeks on muuta süsteem kasutajatele võimalikult nähtamatuks, et ei peaks (peaaegu) kunagi süsteemiadministraatorit oma probleemidega üles otsima.

Viimane reede juulis on valitud sellepärast, et see on puhkuste tipphooaeg ja kontorites on siis tavaliselt kõige vaiksem. Siis saab ka süsteemiadministraator rohkem puhata. Sel päeval soovitatakse neile teha kingitusi - pole mõtet kinkida firmalogoga turundusnänni, sest sellised asjad on süsteemiadministraatoril juba ammu olemas. Veebileht www.sysadminday.com annab nõu - üks ajatuid vidinaid, mis süsadminne on huvitanud ja mis endiselt püsib soovilistis, on näiteks rohelise kiirega laserpointer.

6.-7. augustil peab eestikeelse Vikipeedia kogukond Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis seminari, kus saab muuhulgas ka teada, milliseks võiks areneda eestikeelne Vikipeedia ning miks inimesed panustavad vabatahtlikult aega Vikipeedia arendusse.

Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel.