6. - 9. jaanuarini Las Vegases toimuv tarbijaelektroonika festival CES annab tehnoloogiatarbimisele hagu juurde aasta alguses välja tulevate kõikvõimalike tooteuudistega, mis suures osas määravad meie selle aasta ostukorvi. Kuid suur osa on ka visioone, tulevikutooteid ja katsetusi, mis võivad tulla, aga võivad minna ka ajaloo veidruste rubriiki. Ärme veel ütle, et prügikasti.

Enne, kui viie veidra või erineva, kuid võimalik, et tõelise tulevikuhiti juurde läheme, väike ülevaade tänavusest CES-ist.

Elisa, Eesti Telekom ja Tele2 avaldasid eelmise aasta müüduimate telefonide edetabelid.

Elisa poodides osutus kõige populaarsemaks 2015. aastal Samsung Galaxy Core Prime.

Nutitelefonide osakaal uusmüügist ulatus mullu 91%-ni, mis tähendab, et juba kümnest kliendist üheksa eelistas nutitelefoni ning kõik müüdud nutitelefonid olid 4G Interneti võimekusega.

Uus aasta on käes, kohe algab Las Vegases CES ehk tarbijaelektroonika-vaatemäng ja antakse kätte vihjed, mis sel aastal lahedat ja meie elu muutvat on digimaailmas tulemas.

AM mõtles natuke järele ja pani kokku kümme olulist trendi, mis 2016. aastal tähtsaks muutuvad.

Kingid käes? Kui said mõne tehnoloogilise vidina, siis ilmselt oli see trenditeadlikult kas mõni kantav ja/või nutiseade. Huawei saatis meile ülevaate, millised vidinad olid populaarsed viimase kümne aasta jooksul. Muidugi soovitavad nad sel aastal nutikella, mida see Hiina tootja ka ise teeb ja üsna hästi.

Mängukonsoolidest tahvelarvutite ning kõikvõimalike kantavate seadmeteni – viimase kümnendi jõulukingitused näitavad, millises suunas on maailm liikunud. See, kuidas me mängime, loeme, töötame või oma trennitulemusi jälgime, on 2005. aastaga võrreldes pöördeliselt muutunud, kirjutatakse Huawei ülevaates.

Uuringufirma Gartner ennustab, et 2018. aastal kasutavad 50 protsenti nn arenenud turgude kasutajatest maksmiseks mobiilseid seadmeid.

Mobiilimaksed saavutavad lähiaastatel läbimurde Põhja_Ameerikas, Jaapanis ja Lääne-Euroopas, pakub Gartner välja oma vastavas mobiilimaksete tuleviku-uuringus. Ligi pool maksjatest tasuvad kaupade ja teenuste eest juba kahe-kolme aasta pärast oma kaasasolevaid nutiseadmeid. Muutus maksesüsteemides tuleb kiiresti ja massiliselt.

Juba 2007. aastast on Jõuluvana jälginud Põhja-Ameerika Õhukaitse, nii ka sel aastal. Hetkel on oma kingid kätte saanud juba üle 3,5 miljardi inimese. Jõuluvana teekond jätkub.

AM on igal aastal jälginud NORAD-i jõuluvana-träkkimist ja ka sel aastal on ainukese registreeritud kohana Eestis, kus Jõuluvana Jõululaupäeval pakid maha poetab, kirja pandud Tartu linn. Loodame, et hiljem jõuab ta ka mujale, nagu eelnevail aastail.

Esmaspäeva õhtul kogunes AM-i toimetajaskond ja kaasautorid Kohalikku kohvikusse, et põhiliselt küll aasta kokku võtta, aga ka iga-aastane Aasta Äritelefon valida. Jõulupraad söödud, asusime hääli kokku lööma. Äritelefoni Androidi platvormi pooldajate hulgas valitses nagu ikka killustatud: pea kõik väljapakutud telefonid said ühe hääle, samamoodi juhtus ka mõne üksiku Windowsi-telefoniga. Küll aga oli üksmeel IOS-i pooldajate leeris: Aasta äritelefon 2015 on Apple iPhone 6S. Seega oli võitja otsustatud. Ja see langes sel aastal täpselt kokku varem välja kuulutatud lugejate arvamusega.

Salasõnad on nõrgad, samu paroole kasutatakse igal pool ja lisaks kirjutatakse neid igale poole üles või salvestatakse kohtadesse, kust saab näpata. Salasõnadest tuleb vabaneda, et turvalisust tõsta.

Google, Facebook, Microsoft ja teised on salasõnade nõrkust vähendanud mitmetasemelise autentimisega, kuid see tähendab veel keerulisemat sisselogimist: telefonile või e-posti aadressile saadetakse kood, mis tuleb lisaks salasõnale sisse lüüa.

Kosmosetööstuses oli täna öösel oluline hetk - kaua katsetatud SpaxeX-i rakett, mis peab peale starti ja oma missiooni täitmist kosmoses tagasi maa peale tulema, sai ülesandega hakkama ja maandus püstiasendis "maandumisrajale".

See võib tunduda "Ott kosmoses" ja teisi nõukogudeaegseid multifilme näinud põlvkonnale ju nii lihtne - ei teagi mitmes erinevas kosmosemultikas on raketid alati niimoodi võõral planeedil maandunud ja pealtnäha ei tundu selles midagi erilist.

Kui Google tegeleb mitmete kogu maailma katvate projektidega õhupallidest kiirete fiibervõrkudeni, pole ka teine tehnoloogiagigant Microsoft käed rüpes istunud ja soovib samuti viia kasvõi aeglase Internetii suurte, kuid seni veel vaeste rahvamassideni, kes ei jaksa 3G-de ja 4G-de eest maksta.

Microsoft on astumas esimesi samme paljudes kohtades maailmas analoog-TV sagedusalal, kus saaks pakkuda suure levialaga traadita internetti. Tõsi, vastuvõtuseadmed vajavad siis ka suuremaid antenne ja võib-olla on peale kogu planeedi internetiseerimist meil jälle vaja teleskoopantenniga mobiile.