Amazon ja Microsoft on inimkõne mõistvat tehisintellekti juba mõnda aega arendanud, nüüd teeb ka Google esimese füüsilise sammu oma uue, soolatopsi meenutava tootega Google Home. See on karp, mis kuulab kaugmikrofonidega, mida sa räägid, saab jutust ja käsklustest aru ning vastavalt saadud ülesannetele kas otsib midagi netist, paneb muusika mängima, keerab termostaadist sooja juurde, salvestab pere-elu valvekaamerast või lihtsalt arendab tehisintelligentset vestlust.

Ainult 130 dollarit ja kõrva paigaldatav lihtne automaattõlk on varsti sinu! idufirma Waverly Labs teeb Bluetoothiga kõrva asetatavat seadet, mis kuulab, mis vestluspartneril öelda on ja tõlgib selle jooksvalt sinu soovitud keelde. Kõlaripaar maksab 130 dollarit - ühe pistad enda, teise vestluspartneri kõrva.

Kumb on kiirem, kas kaabel- või traadita Internet? Mõni aeg tagasi oli vastus üks: kaabel muidugi. Aga kui kaablis ei jookse valgus, vaid peab läbi ajama aastakümnete vanuse vask-kaabliga, nn koaksiaaliga, ille kaudu kunagi analoog-telekanaleid koju toimetati? Siis on võitlus juba üsna tasavägine. Põhjanaabrite Nokia on selles valdkonnas tegija ning pole püssi põõsasse visanud. 10 Gbit/s üles- ja allalaadimiskiirus on saavutatud DOCSIS 3.1 standardiga üle hübriidvõrgu: koaksiaalkaabel jookseb lõppkasutaja juurest jautusseadmesse, kust edasi läheb valguskaabel teenusepakkuja juurde.

Nutistu ehk asjade interneti ajastul on kätte jõudnud defitsiit. Amazon paiskas müüki oma universaalse programmeeritava WiFi-ga Dash-nupu, mis enne oli mõeldud kindlate ostude, näiteks pesupulbri tellimiseks koju ühe nupuvajutsega, kuid AWS IoT Button on universaalne - selle saab programmeerida tegema peaaegu mida iganes. Näiteks võib nupuvajutusega tellida ukse taha kulleri pesupulbri või hoopis kasti õllega, kutsuda takso või pigem Uberi auto, loendada midagi (nupuvajutustega), helistada või alarmeerida ärevast olukorrast, avada või sulgeda uksi, käivitada masinaid, kutsuda klienditeenindaja jne.

Sülerid ja lauaarvutid kaotavad tasapisi turgu, kuid mängurimasinad on endiselt jäänud tehniliste parameetrite teenäitajaks, kuhu kunagi hiljem vantsivad järele ka kodu- ja äriseadmed. Vaatamegi siis, mida tulevik toob. Acer näitas oma tippmudeleid - möödunud nädalal New Yorgis esitleti Predator 17 X sülearvutit ja Predator G1 lauaarvutit. Lisaks hinnale - mängurisüler 2499 eurot ja mänguri-lauaarvuti 1199 eurot - panevad kulmu kergitama ka masinate parameetrid ja mitmed lisad.

Midagi muutub ka telerimaailmas peale selle, et nutitelekate aeglane operatsioonisüsteem tasapisi kiiremaks läheb.

Samsung Electronics tutvustas reedel Tallinna Teletornis Quantum Dot ("kvanttäpikeste") tehnoloogiaga varustatud SUHD telerite teist põlvkonda, mis pakub koduseks meelelahutuseks kirkamaid ja puhtamaid värve ning tõsielulist ja eredat pilti koos uue disainiga, mida on talutav vaadata ka telekat tagantpoolt nähes.

Tükk aega ei teadnud me, kui palju uus Windows 10 maksma hakkab.Windows 10 uuendamist Windows 7 ja 8.1 omanikele on juba peaaegu peale sunnitud, kuid ikka leidub päris palju neid, kes pole olnud nõus Micorofti uue operatsioonisüsteemi peale kolima.

Kui nad peaksid aga alles peale 29. juulit ümber mõtlema, siis nüüd on teada ka selle hind - 119 dollarit. Või saab ka teistmoodi - tuleb osta uus arvuti, millega on Windows 10 kaasa pandud.

Eesti parima mobiilirakenduse konkursile laekus 54 erinevat mobiilirakendust, nende seas finantsteenuste, suhtlemise, spordi ning jagamismajanduse rakendused. Mitmed rakendustest töötavad ka rahvusvahelistel turgudel.

Maailma populaarseimad reisirakendused on sellised, kus tavaliselt ühed reisijad soovitavad teistele, mida kuskil põnevas kohas vaadata või teha. Kuid ettevaatust - need soovitajad on ise ka turistid, olnud selles kohas vaid korra või kaks ja seega võib karta, et need nõuanded on kõik pealiskaudsed või suisa kallutatud.

Kõige parem soovitaja on ikka kohalik. Või expat, võõrsil pikemat aega elav välismaalane. Kuigi mõnel Eesti saarel peetakse kohalikuks alles pärast teist või kolmandat põlve kohapeal olijat, võib veebikeskkonna jaoks piisata, et "kohalik" on kohalike oludega juba mitu kuud tutvunud.

LED-pirne Hiina tehasepoest tellides oskavad juba paljud valida sooja või külma tooni vahel. Aga kuidas on lood nutitelefonidega, mida vaatame päeva jooksul veel rohkem kui sooja LED-valgust õhtul koju tulles?