Elisa hakkas uue, Kanadast pärit tehnoloogiaga paigaldama valguskaablit vaid 20 cm sügavusele (vt uudist). See tähendab, et pole vaja tänavaid läbi kaevata või haljastust rikkuda, kaabel saab maha üsna valutult, odavalt ning kiiresti. Arvutimaailm käis esimese kaablijupi matmist vaatamas täna Viimsis.
Vaata videot:
Täna hakati Viimsis uutmoodi valguskaablit maasse paigaldama - nn mikrokaevamiste abil läheb kaabel koos vastava karbikuga vaid 20 cm sügavusele, nii ei pea teid ega haljastust ekskavaatoriga segi kaevama. Paigaldus käib poole kiiremini ja poole odavamalt.
Püünsi kandis kell 10 hommikul oli kohal nii asfaldilõikur kui mullafrees ja hulk spetsialiste nende ümber. IT-pressi, nagu ikka, oli vähevõitu.
"Viimsi vald poleks vist väga lubanud meil enam tänavaid segi pöörata," põhjendas Elisa juurdepääsu- ja ülekandevõrkude valdkonna juht Jaanus Treilmann, miks valiti Kanadast pärit uus tehnoloogia. Viimsi valla esindajad ütlesid, et olid veel kohalikku seadust natuke muutnud, et nüüd peaks üle 20 cm sügavusele kaevamiseks loa hankima. Selleks, et keegi madalal asuvat kaablit kogemata välja ei kaevaks. Kanadas näiteks ka pisemate kaevamistega alati helistatakse, kuhu vaja, Eestis veel mitte.
Peale suuri pingutusi sai lõpuks kokku ka augustinumbri suure testi materjal - värviliste laserkombainide katsetamine. Neli testijat selgitasid välja, millised olid Minolta 4690MF, HP CM2320fxi, Brother 9840CDW ja Samsung 3175FN omadused. Eraldi hinna- ja koormusklassis olid HP cm3530fs ning plaanisime ka Xerox WorkCentre 7232, kuid Xeroxit testida paraku ei õnnestunudki. (FOTO: Stanislav Moškov)
Tulemustest räägime küll lähemalt alles paberajakirjas, aga otsese vihjena võib öelda, et esialgsete testimiste tulemusena tekkis testimeeskonnal kohe üks kindel soosik. Hiljem, kui selgusid kombainide hinnad, pidi aga see soosik loovutama oma esikoha peaaegu sama võimekale, aga ligi poole odavamale kombainile.
Loodetavasti saavad augustis paljud firmad august välja ehk kriisi sügavaima hetke ületatud. Meie aga saame augustinumbri trükki. Üks päev on veel jäänud.
Asjade seis on selline, et peaaegu kõik on valmis, kuskil küpseb veel värviliste laserkombainide suur test ning siin-seal on natuke veel kõpitseda. Ah et miks veebis on vaiksem viimastel päevadel? Eks ikka sellepärast, et trükitähtaeg hingab kuklasse, kõik puhkavad ja ma pean üksi rabama. Aga uudistefolder on uudiseid täis, alates neljapäevast juba saab veebile keskenduda.
Endine kolleeg Madis vihjas, et Google´i mobiilse opsüsteemiga "Android" varustatud HTC Magic on juba Eestis müügil. Photopointi hinnakirjast võib leida vastava märke: "toode on laos".
See tähendab, et Android-telefoni saab meie mail osta ka operaatori külge sidumata. Hind - 8999 krooni on küll veidi krõbe, kuid ilmselt saab esimese Androidi mudeliga riisuda turult ka veidi rammusama koore. Samas ei pruugi esimese tulija pidu kesta pikalt, sest Samsung lubas oma ja oletatavalt odavama Android-telefoni ka juba augustis müügile paisata.
Iga aasta juuli viimane reede on rahvusvaheline süsteemiadministraatorite päev, mil õnnitletakse neid, kelle hea töö jätab nad tavaliselt märkamatuks. Sest ühe korraliku süsteemiadministraatori ülesandeks on muuta süsteem kasutajatele võimalikult nähtamatuks, et ei peaks (peaaegu) kunagi süsteemiadministraatorit oma probleemidega üles otsima.
Viimane reede juulis on valitud sellepärast, et see on puhkuste tipphooaeg ja kontorites on siis tavaliselt kõige vaiksem. Siis saab ka süsteemiadministraator rohkem puhata. Sel päeval soovitatakse neile teha kingitusi - pole mõtet kinkida firmalogoga turundusnänni, sest sellised asjad on süsteemiadministraatoril juba ammu olemas. Veebileht www.sysadminday.com annab nõu - üks ajatuid vidinaid, mis süsadminne on huvitanud ja mis endiselt püsib soovilistis, on näiteks rohelise kiirega laserpointer.
Arvutimaailm käis sisseastujatele kaasa elamas TTÜ äriinfotehnoloogia magistratuuri testimisel, see möödus paljudele osalejatele mõningase segaduse ja teadmatuse saatel. Enamik oli tulnud vaid kiiresti testi tegema: ülemusele öelnud, et korraks lõunale.
Reaalsuses läks aga mitmeid tunde järjekorras, mille saba pidevalt pikenes.
Üldiselt oli rahvas positiivselt meelestatud ning suhtus ootamisse rahulikult.
Küsimusele, mis lõputöö teema valitud, ei osanud küsitletutest keegi vastata: elagem päev korraga ja saagem ennem sisse, kui lõputööd tegema hakkab.
6.-7. augustil peab eestikeelse Vikipeedia kogukond Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis seminari, kus saab muuhulgas ka teada, milliseks võiks areneda eestikeelne Vikipeedia ning miks inimesed panustavad vabatahtlikult aega Vikipeedia arendusse.
Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel.
? Kui palju tuleb saata e-kirju enne, kui saab kümne inimesega koosoleku aja kokku lepitud? Harva juhtub, et pakutud aeg kohe kõigile sobib. Seega meilivahetus venib muudkui pikemaks ja pikemaks ning koosolek lükkub järjepanu edasi.
Igal suvel saabub toimetusse vähemalt üks kord küsimus, millal siis järgmine AM ilmub.
Siiamaani oligi vaikus, nüüd see siis juhtus, sest juuli kohe läbi, aga lettidel ikka veel vana AM-i number või pole üldse enam midagi.
Vastus on lihtne - Arvutimaailm ilmub 10 korda aastas, vahele jäävad juuli ja jaanuar. Nii on alati olnud. Järgmine Arvutimaailm ilmub 12. augustil.
Aga veeb ei puhka, www.am.ee hoiab teid uudistega kursis ööpäev läbi :)
KAIDO EINAMA
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
