Samsung toob peagi Euroopas müügile esimese Windows Phone 7ga mobiiltelefoni Omnia 7 (mudel GT-I8700). Selle müügilepaiskamine peaks pressiteate järgi toimuma jõulude ajal, kuid nagu räägivad mitmed uudised, võib Windows Phone 7 telefonide sadu alata Euroopas juba oktoobris, mõnede allikate järgi täpsemalt 21. oktoobrist alates. Ka mõned allikad Eestist kinnitavad, et näeme uusi Windows Phone 7ga telefone juba kaugelt enne jõule*.

Omnia 7 on esimene Microsofti Windows Phone 7 mobiiliplatvormiga Samsungi mobiil Euroopas ja Aasia turul. Nutitelefonil OMNIA 7 on 4-tolline SUPER AMOLED puuteekraan, 1 GHz protsessor ja 5-megapiksline fotokaamera. Meelelahutust pakuvad Microsoft Xbox LIVE-i mängusüsteem ning muusika- ja videorakendus Zune.

Juba möödunud nädalavahetusel võis näha Tallinnas Peterburi tee lähedale jäävas parklas rivis seismas kaheksat musta Opelit, katusel mastid, mille otsas katte all paistsid mingid huvitavad seadmed.

Nendes autodes võis üsna selgelt ära tunda Google Street View kaardistusautod - Google sõidab selliste autodega kogu maailma läbi, et salvestada avalike teede tänavavaated, mida saab pärast Google Mapsis vaadata virtuaalses kolmemõõtmelises keskkonnas.

(Arvutimaailm 4/10)

? Kas vaba ja avatud tarkvara on ikka äriettevõttele sobiv või kuulub ta endiselt IT-fanaatikute mängumaale?

! Kui tegu pole unikaalse protsessiga, siis rahuldab vaba tarkvara juba enamike firmade vajadusi. Kasulikum on avatud lähtekoodiga tarkvara kohendada kui uus tellida.

Avatud lähtekoodiga tarkvarast on praeguses ärimaailmas saanud arvestatav turujõud. Plats on puhtaks löödud serveri- ja sisuhaldustarkvara poolel ning edukalt on rajatud sillapea ettevõtete ressursi- ja kliendihalduslahenduste (ERP, CRM) valdkonda.

Kui veel eelmisel nädalal Mobile Monday Summitil ütlesid Skype´i esindajad, et neil pole Androidi kohta veel midagi öelda, siis täna teatas Skype ootamatult rõõmusõnumi selle platvormi kasutajatele - Skype for Android on tagasi.

Seekordne Skype pole enam sama, mis kunagi - Lite versioonist on saanud täisvereline klient, mis kasutab Skype krediiti, lubab helistada telefoni pea juures hoides (Lite lasi hääle läbi valjuhääldi) ning kasutada saab grupivestlusi.

Ei leidnud veel SMSi saatmise võimalust ja videokõnet. Ka jooksis esimesel paaril käivitamisel Skype kinni ja on natuke aeglane (HTC Legendiga, Android 2.1), aga siiski täiesti kasutatav. Akut sööb aga silmnähtavalt.

Facebookis levib kulutulena likejacking ehk "meeldib"-nupu kaaperdamine.

Tehnoloogia on suhteliselt lihtne ja kirjeldati ära juba sel kevadel - teed veebilehe, kuhu lisad Facebooki koodi, mis tegelikult peaks kodulehele tekitama lihtsa Like nupu, umbes sellise nagu siin selle teksti all. Siis aga katad selle n.ö freimiga, mis nupu ära varjab.

(Arvutimaailm 6/10)

Arvutile teise monitori ühendamine esitab igasuguseid lisatingimusi – kas peab lisamonitor olema USB-ühendusega või peab videokaardil olema mitu "pead" või mitu videokaarti. Kuid saab ka lihtsamalt.

Fujitsu USB adapter aitab mitme monitori vajajad hädast välja – lisaks üle USB teise monitori ühendamisele pole vaja ekraanini vedada ka kaablit, sest ühenduse saab luua raadio teel. Lauaarvuti puhul on raadiolained võib-olla liigagi suur luksus, aga näiteks lae all asuva projektoriga ühendamiseks on see lausa ülim mugavus.
Komplekt koosneb USB modemile või mälupulgale sarnanevast USB adapterist, mis käib USB 2.0 porti ja teine samasugune tuleb pista monitori või projektori juurde vastuvõtjasse. Vahele võib jääda kuni kümme meetrit tühjust.

(Arvutimaailm 5/10)

Vaadates infotehnoloogia kasutamist Eestis, on meil kindlasti põhjus olla uhke interneti kasutuse üle, meie e-riigi lahendusi tuuakse eeskujuks jne. Samas peame tunnistama, et IT lahenduste kasutamine erinevates ettevõtlussektorites jääb paljudes valdkondades maha maailma juhtivatest riikidest.

Õngitsemine on saanud uue, nähtamatuma kuue. Postkastidesse saabuvad pealtnäha täiesti ehtsad e-kirjad Facebookilt, LinkedIN-ilt või iTunesilt, kus palutakse midagi kinnitada, osta või sisestada. Inimene, kes on harjunud saama sõbrakutseid või kinnitama iTunesi ostusid, vajutab sellistes kirjades olevatele linkidele poolautomaatselt, kuna teab, et need saidid saadavad talle ikka kirju ja pole põhjust karta. Õngitsemiskirjas on aga kõik lingid asendatud pahaveebi linkidega, kus kas emuleeritakse tuntud saiti ja palutakse sisestada parool või on tegemist lihtsalt saidiga, kust tahab pahavara kasutaja arvutisse siseneda.

Printerid pole enam viimastel aastatel kuigi tormiliselt arenenud. Selleks, et midagi siiski nende traditsiooniliste lisaseadmete juures värskeneks, üritatakse muuta näiteks meie trükkimisharjumusi. Kui rohelised soovitavad üldse mitte eriti midagi välja trükkida, siis printeritootjad, nagu ka HP, tahavad väljatrükkimise muuta võimalikult lihtsamaks. Üks võimalus on trükkida, saates prinditava asja meiliga printerile. Siis pole enam oluline, kus väljatrükkija asub ja mis seadmest ta trükib (e-kirja oskab ka mobiil või teler saata). Vaja on teada vaid printeri e-posti aadressi.

Juba aastakümneid oleme me IT messidel näinud neid juhtmeid täis mütsikestega tegelasi, kes arvutit mõtte teel juhivad. nad on kõvasti treeninud ja masinad on valmistatud laborites. Nüüd on lootust, et see tehnoloogia jõuab ka laiatarbearvutitesse ja abivajajateni, kes ei saa end normaalselt liigutada või on ilma mõnest meelest. Oma osa selles on ka vahepeal arenenud tarkvaral, mis liidestab reaalsuse ja tehisreaalsuse.