Pilvandmetöötlusteenuste kasv kogu maailmas on jätkuvalt kiire – tulevikus töötlevad pilvepõhised andmekeskused üle 90 protsendi kogu internetimahust. Valdav osa ettevõtetest kasutab pilvetehnoloogiat juba praegu oma äritegevuses. Samal ajal, kui pilve populaarsus kasvab, suurenevad ka tarbijate mured. Turu-uuringud näitavad, et ettevõtete põhimure on seotud andmete turvalisuse ja privaatsusega.

Käte desinfitseerimise ja maskikandmise kõrghetkel toob kestvustelefone tootev Bullit välja oma uue vastupidava telefoni, mille ainsaks lisaomaduseks võrreldes eelmise versiooniga on antibakteriaalne kate.

(Sisuturundus)

Viiruste hooajal aitab igasugune mask rohkem või vähem, nende kaitsevõime on erinev. Kui korralikult kanda kirurgilist (seda "helesinist") maski, siis ka sellest on palju kasu, sest peab kahes suunas kinni vedelikutilgakesed, millega koos viiruseosakesed levivadki.

Haiglates ja drive-in koroonaproovi tegema minnes näeme me aga otseselt nakkusohtlikes kohtades meditsiinitöötajatel veidi teistsuguseid maske - respiraatoreid, mis mõeldud tõhusamalt ka väga peeneid osakesi kinni pidama.

Eesti elanike seas tehtud uuringu tulemused näitasid, et ligi veerand üle 35 aasta vanustest nutitelefonide omanikest kasutab üht parooli kõigi kontode ja äppide jaoks, paljud isegi mitu aastat järjest.

Uuringus tunnistasid 35-44 aastaste seas lausa 22% vastanutest, et kasutavad sama parooli igal võimalusel ning lausa 14% neist ei võta uut parooli kasutusele aastaid.

45-54 aastaste seas tunnistasid riskikäitumist täpselt sama palju ehk 22% vastanutest. 

23.-25. oktoobril panid Garage48, Startup Estonia, Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituut koos mitmete küberturbega seotud idufirmade ja organisatsioonidega pead kokku ning korraldasid Cyber Security Hackathoni neljanda iga-aastase ürituse. Eesmärgiks oli kasvatada ja laiendada küberturvalisuse kogukonda ning kindlustada meie küberruumi läbi erinevate küberturbe valdkonna probleemide lahendamise. Üritus toimus virtuaalselt, seega prototüübid, mis valmisid, polnud käegakatsutavad, vaid klikatavad.

Esimesel poolaastal registreeriti pea sama palju küberrünnakuid, kui terve 2019. aasta jooksul kokku. Küberkurjategijad kasutasid ära inimeste ebakindlust seoses COVID-19 pandeemiaga ning alates märtsist kasvasid rünnakud hüppeliselt.

Telia Eesti küberturbe valdkonna juhi Aigar Käisi sõnul on järjest kasvav digitaliseerimine küll positiivne trend, kuid selle kõrval muutub üha olulisemaks ka küberturvalisus ja seda nii eraisikute kui ettevõtete kontekstis.

Nutiseadmete kasutamise kasvuga muutuvad üha aktiivsemaks häkkerid, kes kasutavad rünnakuvahendina võltsrakendusi, mille tekitatud kahju sel aastal ületab maailmas ligi miljard eurot. Kuidas selliseid rakendusi ära tunda ja end võimalike ohtude eest kaitsta?

Võltsrakendused näevad välja nagu tavalised äpid, mis on teadlikult programmeeritud seadmete nakatamiseks, heausklike kasutajate andmete näppamiseks või muul viisil pahategudeks.

Eesti idufirma BotGuard loodud pilveteenus laieneb küberturvalisuse valdkonnas üle maailma, muutes pahatahtlike tarkvaraliste robotite ehk bot´ide vastu võitlemise taskukohase hinnaga kättesaadavaks kõigile veebiomanikele. Hiljuti kaasas Eestis, Saksamaal, Iisraelis, Gruusias, Brasiilisas ja mujal tegutsev 20 töötajaga ettevõte oma tegevuse arendamiseks 500 000 eurose investeeringu.

Äristatistika platvormi Statista andmetel leiti ainuüksi selle aasta esimeses kvartalis mobiilseadmetest umbes 1,2 miljonit pahavara paketti. Seadmete turvalisuse tagamine on täna prioriteediks kõigile mobiiltelefonide tootjatele, sest nii nagu areneb nutiseadmete tehnoloogia ja selle kasutamise võimalused, muutuvad üha targemaks ka need, kes telefonides leiduvaid isikuandmeid kurjasti ära soovivad kasutada.

Tahad teada, kuidas lõhnab ja kostab häkitud kohvimasinaga väljapressimine? Turvatarkvara tootja Avast blogis kirjutab Martin Hron ja näitab videos, kuidas see kõik käib, kui asjade Internet liiga ebaturvaline on.