(Arvutimaailm 6/10)

Arvutile teise monitori ühendamine esitab igasuguseid lisatingimusi – kas peab lisamonitor olema USB-ühendusega või peab videokaardil olema mitu "pead" või mitu videokaarti. Kuid saab ka lihtsamalt.

Fujitsu USB adapter aitab mitme monitori vajajad hädast välja – lisaks üle USB teise monitori ühendamisele pole vaja ekraanini vedada ka kaablit, sest ühenduse saab luua raadio teel. Lauaarvuti puhul on raadiolained võib-olla liigagi suur luksus, aga näiteks lae all asuva projektoriga ühendamiseks on see lausa ülim mugavus.
Komplekt koosneb USB modemile või mälupulgale sarnanevast USB adapterist, mis käib USB 2.0 porti ja teine samasugune tuleb pista monitori või projektori juurde vastuvõtjasse. Vahele võib jääda kuni kümme meetrit tühjust.

(Arvutimaailm 8/10)

EIZO monitore on alati olnud huvitav testida, kuna tegemist on silmapaistva tootjaga profimonitoride alal. Mõned EIZO mudelid on kõrgelt hinnatud meditsiini valdkonnas ja mõned arvutigraafikaga tegelevate professionaalide seas.

(Arvutimaailm, 5/10)

Poolprofessionaalne traadita võrgu pakkujatele mõeldud ruuter sisaldab küll palju WiFi seadeid omas hinnaklassis, kuid võrgu seaded on samas peaaegu olematud, muutes G.Duo sobivaks pigem kodukasutajatele ja väikekontoritele.

Kahe raadioga WiFi seade pakub üllatavalt palju keerukamaid WiFi sätteid odava hinnaklassi ruuteri juures. Samas jälle otsides võrgu seadeid tuleb tunnistada, et ega miskit polegi – need on sisuliselt olematud. Miinuseks on ka  aeglane tarkvara:  käivitus ja restart kestab 115 sekundit, kuid enamus seadete muutmisi kipub tahtma taaskäivitust. See teeb ülespanemise üsna aeganõudvaks. Seadmel on ka üks sisend PoE ehk toite üle võrgukaabli jaoks, kuid vastav toiteadapter puudub komplektis. Tarkvaraline puudus on seadmel ka erinevate alamvõrkude loomise võimaluse puudumine raadiote ja LAN võrgu jaoks.

(Arvutimaailm 4/10)

Nn postiljonikotid on enamlevinud arvutikotid. Viskad ühte sahtlisse arvuti, teise toiteadapteri ja üle õla. Kuid hea kott peab veel arvutit kaitsma ja kaasaskäivaid asju mugavalt majutama.

Arvutimaailma testimisõlgadel oli seekord Taanist pärit arvutikott AM Highway Notebook Bag. Selle näitel hakkamegi vaatama, mis ühel õigel arvutikotil peab olema.

Üks tähtsamaid omadusi on kerge avamine. AMi kotil on see lahendatud lihtsalt ja mugavalt – magnetitega. Tõmbluku lahti tirimine iga kord oleks tüütum.

(Arvutimaailm 6/10)

Stiilne, kerge ja mõistliku hinnaga sülearvuti, mis on justkui kompromiss tavakasutaja ja äriklassi mudelite vahel – saage tuttavaks, see on uus Lenovo Edge.
Selle aasta alguses väljatoodud Lenovo Thinkpad Edge sarja sülearvutid on mõeldud täitma tühimikku koduasutaja ja ärikasutaja mudelite vahel. 11 300 krooni eest saab keskmisest tugevama ehitusega kerge sülearvuti, mis ei paku küll päris tippkiirust, kuid hätta nüüd ka sellega ei jää ja on pilkupüüdva välimusega.

(Arvutimaailm 4/10)

See on vist esimene kord, kui testime toodet, mille tootja alles otsib Eestis maaletoojat. Air3G töötab tõrgeteta EMT ja Elisa 3G modemitega, seega võiks teda siin müüa küll.

Muus osas on Airlive Air3G nagu üks WiFi ruuter ikka – üks antenn, neli LAN-porti, üks USB-pesa. Paratamatult käivad kaasas reklaamlaused ülisuurest levialast ja ülikiirest ühendusest igasuguste turbode abil, kuid hoopis olulisem on selle seadme 3G tugi. Ühendad 3G modemi USB-pessa ja internet on olemas.

(Arvutimaailm 3/10)

Roheliselt toodetud euroarvuti Lifebook P8110 võib küll välimuselt olla veidi sarnane odavamate netbookidega, kuid hinnalt ja sisult mitte – ligi 25 000kroonine masin on mõeldud täisvõimsusel ärikasutaja tööks ning pakub akult töötamist peaaegu kogu tööpäeva ulatuses.

Fujitsu Europe on veel üks väheseid tootjaid, mille arvutitehas Euroopa pinnal paikneb. Ja just sellepärast on selle ülikerge ja võimsa mudeli puhul arvutil veel üks kleeps – Green IT, mis näitab, et arvuti on Saksamaal keskkonnasõbralikult toodetud ning tarbib vähe energiat.

(Arvutimaailm 3/10)

Kui Delli esimesed minisülearvutid polnud huvitavad, siis nüüd on ajad muutunud. Dell Mini 10 viimane redaktsioon 1012 kaalub sama vähe ning mahub samadesse mõõtudesse, kui senised mugavuse liidrid (Lenovo S10, Acer One, Asus Seashell) ning sisaldab uue põlvkonna Intel Atom N450 protsessorit.

Minu kätte polnud seni selle protsessoriga masinaid juhtunud. N450 pole sageduselt midagi erilist – vanema Atom N280 protsessoriga sama 1660 Mhz, kuid sisaldab endas lisaks keskprotsessorile ka mälukontrollerit ja graafikat ning toetab Hyperthreadingut.

(Arvutimaailm 5/10)

Lenovo Thinkpad T410 ja T410S on hoolimata nimelisest sarnasusest täiesti erinevad masinad. Minu kätte sattunud T410S eksemplar kuulub eliidi hulka - puutetundliku ekraani ja pooljuhtkettaga (SSD). T410 on aga võimekam toore jõuga.

T410 sees tuksub Core i7 620M 2,66 GHz protsessor, puutetundlik T410S on aga Core i5 520M 2,4 GHz protsessoriga. Mõlemal on paigaldatud 64 bitine Windows 7. Riistvara erinevused aga hakkavad peale juba väikestest asjadest. Kasvõi sellest, et ametlike andmete järgi kaalub T410S 1,8 kg ja T410 2,27 kilo.

(Informaator, mai 2010)

Just nende sõnadega saaks kokku võtta minu esimese kohtumise hiljuti Lenovo tooteperre lisandunud uue tootega. Eriti, kui tõlkimiseks kasutada Google translate abi. Nimelt õnnestus mul neil päevil oma näpuga ära katsuda Lenovo Skylight. Tootja ise on liigitanud teda kui “smartbook” ja ta peaks asetuma kuskile “smartphone” ja “netbook’i” vahele (Google translate annab ühe vastena “smartile” ka “äge” ).

Sellest, et tegu on ägeda riistapuuga, annab  tunnistust kasvõi seegi, et  jaanuaris 2010 Las Vegases toimunud Consumer Electronics Show’l sai see masin üsna suure tähelepanu osaliseks ning tunnistati ka CES2010 parimaks Smartbook’iks (kas peale Lenovo kellelgi veel midagi sarnast näidata oli, ma kahjuks kommenteerida ei oska;)).