Internetis levivad õngitsuskirjad ja petuskeemid on läinud juba väga osavaks ja usutavaks ning neist on saanud omaette äriliik, kus virtuaalmaailma kurikaelad püüavad õngitseda inimeste väärtuslikke andmeid või meelitada neid raha üle kandma. Petuskeemid varjavad endas põhjalikult läbimõeldud psühholoogiat, mille abil inimlikke nõrkusi ära kasutatakse. Millele kurikaelad rõhuvad, kui üritavad inimesi „haneks tõmmata“, räägib Elisa ärikliendiüksuse juht ning juhatuse liige Margus Vaino.

Septembris avaldatud Samsungi ja CybExeri koostöös valminud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt on lausa 44% eestlastest puutunud otseselt või kaudselt kokku olukorraga, kus nende või nende lähedaste kontosse on häkitud või on nende andmed mingil muul viisil lekkinud. Põhiliselt on tegu e-maili pettuste ohvriks langemisega, kuid häkitud on ka inimeste sotsiaalmeediakontodesse. Mida sel puhul teha, seda ei tea enamus kasutajaid.
 

Lastevanemad kurdavad tihti, et noored on hukas ning istuvad liiga palju ninapidi nutiseadmetes. Kuigi nutikad seadmed võivad olla ka harivad, siis tekib nende pidevalt telefoni näppimas nähes paratamatult küsimus: kas nutiseadmest võib ka tõeliselt sõltuvusse jääda ning kuidas seda hetke ära tunda? 

Kool algas ja jrgmise kuu alguses näevad lapsevanematest mõned telefoniarvel üsna halbu üllatusi. Paljud värsked kooliõpilased, kes on endale kingiks esimese mobiili või nutitelefoni saanud, võivad tekitada lapsevanemate jaoks uue ja põneva mänguasjaga üllatavalt suure arve.

Sellest, mida peaks silmas pidama, et lapse mobiiliarved liiga suureks ei kujuneks, räägib Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov.

Parooli valimine on keeruline, need lekivad pidevalt ja statistika näitab, et üldiselt ei vali inimesed endale jätkuvalt eriti turvalisi salasõnu. Populaarsemad valikud on endiselt klassikalised „parool“ või „123456“. Probleemile on aga olemas üks küllaltki lihtne lahendus – paroolihalduriprogrammid. Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso selgitab keeruliselt kõlava, kuid sisult lihtsa asja lahti ning räägib, kuidas paroolihaldurit kasutada.

Suvel satuvad telefonid tihemini vette ja on rohkem telefonidega seotud õnnetusi. Nutiseadmete suurimaks vaenlaseks on niiskus ja vesi. Sellest, mida kindlasti mitte teha, kui telefon vihma kätte jääb või vette kukub, kirjutab Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov.

(Sisuturundus)

Kui keegi annab ukse taga kella, võib juhtuda, et sind polegi kodus. Tavaliselt on nii. Kui aga uksel on nutikas AI-näotuvastusega nutikas uksekell-uksesilm Qihoo 360 D819, siis tegelikult oled alati kodus. Võid vaadata, kes kella andis, temaga rääkida ja kui targa kodu seadmed lubavad, siis isegi ukse lahti teha.

Kõikvõimalikud nutikad ukselukud, mida saab futuristlikult avada sõrmejälje või äpiga, tahavad tavaliselt esiteks palju raha ja teiseks suurt ukse ümberehitust. Fido on aga disainitud nii, et kogu tarkus mahub vaid ukselingi sisse. Indiegogo ühisrahastuses on 17 päeva enne tähtaega küll tuhandeprotsendiliselt arenduseks vajaminev raha koos, aga pole paha ju head ideed toetada, et see massidesse jõuaks. maksab ka uus link üsna vähe - alla saja euro.

Fido nutilukk toitub kahest väikesest AAA patareist ning neist jätkub aastaks - 365 päevaks. Vahetamine käib reeglina 10 sekundiga.

Peame regulaarselt kandma hoolt selle eest, et nutiseadmete turvalisus oleks tagatud. Viiest nipist, kuidas enda kasutajakontosid pahalaste eest kaitsta, kirjutab Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov.

Nii Elisa, Telia, STV kui teiste tuntud brändide nimel levib praegu massiline pettus, mis kutsub justnagu väljavalituid (saja sekka valituid) osalema ettevõtete suures auhinnaloosis, kus pakutakse Apple´i vidinaid ja muid auhindu. Täpselt samasugune skeem on pakendatud e-kirjas erinevate tuntud ettevõtete värvides ja logodega ning kutsub klikkima kahtlastes kohtades, kus võib oma rahast kergelt ilma jääda.

Telekomifirmad on juba teatanud, et nende auhinnaloosimistega pole neil mingit seost, tegemist on puhtakujulise pettusega ja nn õngitsusega.