Mitteformaalses õhkkonnas toimuv Mobile Monday, mis ühendab mobiiliasjatundjad iga kuu ühel esmaspäeval, kutsus seekord Helsingisse Molly Mallonesi baari raudteejaama lähedal esinema Eesti mobiiliteenuste arendajad. Nagu ütles MoMo Finlandi ürituse eestvedaja Timo Poropudas: ikka selleks, et soola haavadele riputada - soomlaste liidriroll mobiiliarenduses on viimastel aastatel hakanud kahvatuma, eestlased üritavad aga jalga maailmaareenil ukse vahele saada.
Üritusel esitati provokatiivne küsimus: miks Eestist on saanud tõeline Euroopa mobiiliarenduste kasvulava? Vastuseid olid kutsutud andma MoMo Estonia eestvedaja Priit Salumaa ning Ericsson Eesti, Fortumo, Nutiteqi ja Positium LBSi esindajad. Vahepeal jahutas Eesti-indu Fromdistance´i esindaja Jouko Vierumäki põhjamaiselt karge hinnang kogemusele arendusest Eestis.
Priit Salumaa ülevaade Eesti mobiilitehnoloogia ajaloost algas sellest, et 40ndatel oli meil siinmail palju raadioid Saksa tankides, siis ligi 50 aastat eriti ei kommunikeerutud ja 90ndate alguses oli laulev revolutsioon põhiliseks kommunikatsioonivahendiks. 2000. aastal aga tehti maailma esimene mobiilne positsioneerimine, siis tulid m-piletid ühistranspordis, m-ID ja nüüd ka m-kool. M-kooli näide oli soomlastele huvitav: nimelt Eesti esimese koolitulistamise-ähvarduse peale said õpetajad m-kooli abil kutsuda kõiki lapsevanemaid järgmine päev mitte lapsi kooli saatma ja kool jäigi tühjaks.
Hetke kuumimad mobiiliarendusfirmad ja -teenused on Salumaa sõnul (lisaks kohaletulnutele) Skype, FusionOne, EMT (arendab A-GPSiga SIM kaardi lahendust koos Sagemiga), Regio, TaxiPal, United Cats & Dogs jt.
Soomlasi huvitas muidugi tööjõu teema ja nad said ka vastuse: Eestis maksab keskmine tarkvaraarendaja (tema töötasu) ligi 50 eurot päev, mis tundus paljudele kahtlaselt vähe.
Jouko Vierumäki aga maalis eesti IT seisust peaaegu sama pessimistliku pildi, kui reedel ilmuvas Arvutimaailma fookusloos: siin on enamus väga väikesed ekspordivõimeta ja -soovita firmad; suuremad tegelevad vaid süsteemiintegratsiooniga ning oluliselt muud arendust ei toimu. Ning palgad IT sektoris on soomlastele väga lähedased. "Positiivne on see, et kriis tõenäoliselt jätkub ja Eestis läheb odavamaks," andis ta hinnangu 2010. aastale.
"Tundsin end tõelise põhjapõdrana, kui sain Eesti partnerilt ddoc-formaadis lepingu," tunnistas veel Vierumäki, "olen küll faksiga saanud ja erinevates Wordi formaatides, aga digiallkirjastatut mitte."
Mida Eesti ettevõtted soomlastele rääkisid, sellest tuleb lähemalt juttu juba Arvutimaailma järgmise aasta esimeses numbris.