Kas Euroopa jõuab uue ajastu künnisele? Investeering lubab tehisaru vallas muutusi | AM.ee

Kas Euroopa jõuab uue ajastu künnisele? Investeering lubab tehisaru vallas muutusi

Pilt

Midagi on toimumas Euroopa südames. Tuule suund on muutumas, õhus on tunda ootusärevust. Kas me seisame lõpuks ka EL-is uue ajastu lävel? Brüsselis on tehtud otsus, mis võib meid tehisaru trendile jrele viia, et ei jääks enam sellest rongist lootusetult maha.

Euroopa Komisjoni toetussummad tehisintellektile kasvavad. Mis aga tegelikult peitub selle ambitsioonika plaani taga? Kas see on võti helgemasse homsesse või sumbub kõik bürokraatiasse ja regulatsioonidesse?

Euroopa Komisjon on otsustanud panustada suure summa – koguni 1,3 miljardit eurot – tehnoloogiatesse, mis kujundavad meie tulevikku. See märkimisväärne investeering on suunatud kriitilise tähtsusega valdkondadele, millel on potentsiaali muuta nii meie igapäevaelu kui ka Euroopa positsiooni maailmaareenil.

Tööprogrammi prioriteedid on järgmised:

  • parandada generatiivse tehisintellekti rakenduste kättesaadavust ja juurdepääsetavust, sealhulgas tervishoiu- ja hooldusteenuste sektoris. Rahalised vahendid on ette nähtud immersiivsete keskkondade (nn virtuaalmaailmad) testimiseks, tehisintellektimääruse jõustamiseks ja energiatõhusate ühiste andmeruumide kasutuselevõtuks, et töötada tehisintellektivabrikute algatuse abil ettevõtete ja avaliku sektori jaoks välja generatiivseid tehisintellektimudeleid;
  • toetada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi. Tegemist on võrgustikuga, mis pakub ettevõtetele ja avalikule sektorile juurdepääsu tehnilisele oskusteabele ja tehnoloogia katsetamisele ning nõuandeid, koolitust ja oskusi uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtuks. See võimaldab tehisintellekti laialdast kasutuselevõttu era- ja avaliku sektori organisatsioonides kogu Euroopas;
  • arendada edasi auhinnatud algatust „Destination Earth“ mille eesmärk on ehitada üles Maa digitaalne kaksik, et toetada kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohtude haldamist. Rahastusega luuakse võimsam mudel, millele on juurdepääs rohkematel teadlastel;
  • suurendada küberkerksust. Küberturvalisuse lahendused, nagu ELi küberreserv parandavad elutähtsa taristu, sealhulgas haiglate ja merekaablite vastupidavust ja turvalisust;
  • arendada ELi haridus- ja koolitusasutuste digioskuste alast suutlikkust, et nad saaksid toetada ja meelitada ligi talente, suurendades samal ajal Euroopa töötajate kõrgema taseme oskusi;
  • toetada ELi digikukruja Euroopa usaldustaristu arendamist ning edendada selle kasutuselevõttu liikmesriikides;
  • soodustada avaliku sektori ümberkujundamist tõhusate, kvaliteetsete ja koostalitlusvõimeliste digitaalsete avalike teenuste arendamise kaudu.

Innovatsiooni kiirendamiseks on loodud ka uus Euroopa strateegilise tehnoloogia platvorm (STEP), mis annab paljutõotavatele projektidele kvaliteedimärgise, et parandada nende juurdepääsu nii avaliku kui ka erasektori rahastusele.

Mis saab edasi?

Esimesi projektikonkursse on oodata juba 2025. aasta aprillis ning ülejäänud aasta jooksul avatakse täiendavaid võimalusi. 

Huvitatud ettevõtjad, haldusasutused ja teised organisatsioonid ELi liikmesriikidest, EFTA ja EMP riikidest ning programmiga assotsieerunud riikidest saavad avatud konkursside kohta teavet ELi rahastamis- ja hankeportaalist.

Kas massiivne investeering on EL-i vastus tehnoloogilisele võidujooksule? 

Kas see tagab meie tehnoloogilise suveräänsuse ja kindlustab positsiooni innovatsiooni esirinnas? 

Ainult aeg näitab, milliseid vilju see ambitsioonikas plaan kannab. Üks on aga kindel: Euroopa on lõpuks astunud sammu tulevikku, kus tehisintellekt, küberkaitse ja digitaalsed oskused mängivad üha tähtsamat rolli. Võimalik, et ka Eesti firmad saavad nendest investeeringutest osa.