Tänavu suvel ja sügisel osalesid programmeerimiskooli kood/Jõhvi õpilased SEB praktikaprogrammides Youth LAB ja Development LAB. Noored IT-huvilised omandasid uusi programmeerimiskeeli, kinnistasid juba seni õpitut ning muuhulgas panustasid ka SEB juturoboti ümberkujundamisse.
kood/Jõhvi esimese lennu õpilane Roger Suuressaar sattus programmeerimiskooli õppima juhuse läbi. „Olime sõpradega väljas ja tuli jutuks, et on loodud kool, kus pole otseselt õpetajaid ning kuhu kandideerimiseks tuleb läbida loogikamängul põhinev test. Järgmisel hommikul avasin kood/Jõhvi kodulehe, tegin testi ja seejärel, mõneti üllatuslikult, kutsuti mind 3-nädalasele Selection Sprintile. Siis mõtlesin küll korra, et kuhu ma nüüd ennast mässinud olen. Sprint toimus Sillamäel, mistõttu arutlesin endamisi, et kui midagi muud välja ei tule, siis on reis Sillamäele omamoodi vahva seiklus,“ rääkis Suuressaar, kes ei teadnud enne kandideerimist programmeerimisest midagi.
Seda suurem oli üllatus, kui toona autotööstuses töötav Roger sai pärast Selection Sprinti kutse kood/Jõhvisse õppima minna. „Ma tegelikult ei oodanud seda, mistõttu kaalusin korralikult, mida edasi teha. Õnneks olid esimesed kuud kood/Jõhvis nii-öelda prooviperioodiks, mille vältel sai kindlaks teha, kas selline kool ja õpe on ikka sinu jaoks,“ selgitas Roger.
Praktika kui proovikivi
Tänaseks on Suuressaar kood/Jõhvis õppinud kaks aastat ning sel sügisel otsustas ta oma teadmised proovile panna SEB praktikaprogrammis Development LAB. „kood/Jõhvi jagab oma õpilastele praktikakuulutusi, mille hulgas oli ka võimalus osaleda SEB Development LABis. Otsustasin praktikaprogrammi kandideerida, kuna nägin selles võimalust uute programmeerimiskeelte õppimiseks, lisaks nendele keeltele, mida koolis olin õppinud. Kohati oli see justkui taaskord pea ees tundmatusse vette hüppamine, kuid mõtlesin, et kui saan uute keeltega hakkama pangas, on edaspidi kergem ka mujal,“ avas Roger tagamaid, miks liisk langes SEB praktikaprogrammi kasuks.
Suuressaar jäi kolm kuud kestnud praktikaga väga rahule. Ühest küljest sai ta sel perioodil kasutada kood/Jõhvis õpitud baasteadmisi, teisalt omandas ta praktika käigus kaks uut programmeerimiskeelt. „SEB praktikaprogrammi üheks tugevuseks oli seeniorarendajate mentorlus. Nende abi ja tagasiside oli hindamatu väärtusega. Meie koode kommenteeriti, mis aitas enda vigadest õppida, areneda ja paremaks saada. Lisaks meeldis mulle, et saime koodide kallal pusida kaheses tiimis, mis oli üsna sarnane ka sellele, kuidas toimub õppetöö kood/Jõhvis,“ meenutas ta oma praktikakogemust.
Lisaks tõi Roger esile ka praktikakoha töökeskkonna. „See võib kõlada küll klišeena, aga praktika puhul meeldis mulle, et töökeskkond oli sõbralik ja tore. Minu jaoks on oluline, et töökaaslased oleksid head ja nendega saaks vahepeal ka muudest asjadest rääkida. See on minu jaoks justkui väike paus või restart, peale mida on hea jälle tööülesannetele keskenduda,“ arutles Suuressaar, kelle praktikaperiood on tänaseks läbi ning fookus kood/Jõhvi lõpetamisel.
Sisudisainerist koodijaks
Kui Roger asus kood/Jõhvisse õppima nii-öelda valge lehena, siis Krete Saak oli sisudisainerina (UX-writer) töötades osa arendustiimist. Reaalteaduste taustaga naine tundis aga suurt huvi ka front-end arenduse vastu ja mõtles, et temagi võiks minna arendajaks õppima. Esialgu plaanis Krete astuda taas ülikooli, kuid kuna oli omandanud nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi, ei saanud ta kohe uuele erialale tasuta õppima asuda. Nii leidis Krete tee kood/Jõhvini, kus teda paelus võimalus omandada projektipõhine haridus.
Saak selgitas, et kood/Jõhvis õppides ei anta konkreetset väikest ülesannet, vaid väljundiks on laiem projekt. Tiimides saab mõelda, kuidas projekti lahendada ja katsetada loovaid lähenemisi. „Kood/Jõhvi õpe ei anna ainult tarkvaraarendusega seotud teadmisi, vaid ka korraliku projektijuhtimise kogemuse. Lisaks on suureks plussiks see, et projektid on praktilise suunitlusega, näiteks foorumilehe tegemine, mis sisaldab kõike sellist, mida vajab üks tavaline veebileht,“ tõi Krete esile kood/Jõhvi eripärasid ja tugevusi.
Praktika käigus anti uus nägu SEB virtuaalsele nõustajale
Ka Krete nägi SEB Youth LABi praktikaprogrammi pakkumist kood/Jõhvi õpisüsteemist. „Mulle pakkus huvi asjaolu, et praktikaprogrammi vältel on võimalus teha ülesandeid, mis on ettevõttele päriselt vajalikud ja mis päriselt jõuavad lõppkliendini. Lisaks tundus põnev, et Youth LAB ühendas kõiki Baltikumi praktikante, kellega töötasime ühiselt suurema projekti kallal ja saime seeläbi näha suuremat pilti. Ühtlasi tundus huvitav kogeda, kuidas pangas töö käib,“ rääkis ta.
Krete praktika koosnes igapäevaselt suuremate ja väiksemate arendusprobleemide lahendamisest, koodi kirjutamisest, testimisest ja juhtprojektiga tegelemisest. „Minu enda jaoks oli üks olulisemaid ja suuremaid asju vestlusroboti akna ümberdisainimine. Varasemalt oli jutuaken vana veebilehe toonides ja erines selgelt ülejäänud kodulehest. Kasutajakogemuse nurga alt tundus, et sellise disainiga sinna vestlusaken ei sobi. Praktika jooksul tegelesin sellega, et virtuaalne nõustaja saaks uue näo, mis on disainilt ülejäänud kodulehega sarnane – samades värvides, samade nuppudega. Selle üle on mul siiralt hea meel,“ tõi Saak esile ühe näite oma praktikaajast.
Praegu taas õppimisele keskendunud Krete vaatab praktikale tagasi heade emotsioonidega. „Praktika oli äärmiselt tore ja õpetlik. Mind võeti tiimi väga hästi vastu ja koos teise praktikandiga tundsime, et meid tõesti hoiti. Ka minu enda projektitiim oli hästi tore – kõik mõtlesid alati kaasa, rääkisid avameelselt, kuid samas ei tekkinud vaidlusi. Ma tunnen, et praktika käigus sain projektijuhtimise kogemust ning arendajana arenesin väga palju. Ma õppisin nii palju juurde arendajalt, kes mind juhendas, ka mõtteviisi koha pealt, kuidas arendajana läheneda probleemile ning mis küsimusi küsida enne koodi kirjutama asumist. Sain aru, kui väike osa on tegelikult koodi kirjutamine ning kui suur on eeltöö ja läbimõtlemine. Praegu kooliprojektidega tegeledes tajun, kui palju kasu oli kahest praktikakuust SEB-s,“ arutles naine.
Krete hinnangul oli praktika üheks tugevuseks võimalus suhelda erinevate inimestega üle Baltikumi, kuna Youth LAB on ülebaltiline praktikaprogramm. „Väga lahe oli see, et tutvustasime oma projekte Riias, kus saime kokku kõikide praktikantidega. Kohtusime näost näkku inimestega, kellega olime veebi teel kuus nädalat suhelnud,“ rääkis ta ning lisas, et tema hinnangul sobivad kood/Jõhvis õppimine ja SEB praktikaprogramm hästi kokku, kuna praktika käigus saab kasutada juba õpitud oskusi ning peale praktikat tulevad kasuks ka seal omandatud teadmised.
SEB pakub juba aastaid erinevaid praktikavõimalusi
“SEB on finants- ja infotehnoloogia valdkonna tööandjana kõrgelt hinnatud ning hea meel on näha, et seda kinnitab lisaks majandus- ja tehnoloogiavaldkonna tudengite suurele huvile ka kood/Jõhvi õpilaste kasvav huvi kandideerida meie praktikaprogrammidesse. Sel aastal osutus Eestis kõige populaarsemaks praktika valdkonnaks tootearendus ja tehnoloogia ning mul on hea meel, et Roger ja Krete said praktika ajal oma teadmisi proovile panna ning oskuste ja kogemuste pagasit täiendada,“ sõnas SEB personali ja koolituse divisjoni juht Margit Pugal.
"On väga tore näha, et SEB praktikaprogrammid on niivõrd populaarsed - kevadel kandideeris nii Development LABi kui Youth LABi üle 600 huvilise, seega valikuprotsess oli väga keeruline. Kood/Jõhvi õppurite kaasamine praktikaprogrammidesse oli meie jaoks loogiline jätk senise partnerluse laiendamisele, kuna oleme kood/Jõhviga teinud koostööd juba mitu aastat. Tootearenduse ja tehnoloogia valdkonna jaoks on noorte ning uute mõtetega inimeste kaasamine läbi praktikaprogrammide suur väärtus, mis aitab meil tuua juurde järelkasvu, anda võimalusi tegeleda mentorlusega nii äri- kui ka tarkvaraarendajatele ning teha ära veelgi enam töid, mis on meie klientidele vajalikud," lisas SEB tootearenduse divisjoni Tribe Lead Sander Aasna.