Pilveteenuste kasutama hakkamine ettevõtetes ja organisatsioonides kasvas tempokalt juba enne pandeemiat ning on nüüd kaugtöö ja jätkuva hübriidtöö ajastul veelgi enam levinud. Ometi saadavad pilveteenust veel tänagi erinevad müüdid, hirmud ning eksiarvamused, mis tegelikult paika ei pea. Neid seletab lahti ja lükkab ümber tarkvaraettevõtte Crayon juht Eestis Tarmo Uba.
Pilvandmetöötlus on end tänaseks võimsalt tõestanud nii tänu oma tehnoloogiale kui peamistele funktsioonidele. Ka rahvusvahelise turu-uuringute agentuuri Gartner prognooside kohaselt kasvavad kasutajate kulutused pilveteenustele möödunud aasta ca 450 miljardilt eurolt tänavu üle maailma koguni 540 miljardi euroni.
Ometigi tekitab see jätkuvalt küsimusi ja kohati ka eksiarvamusi nendes, kes pilvandmetöötlusega tuttavad pole ning kahtlevad nii tehnoloogia toimimise, turvalisuse kui ka kulutasuvuse osas. Vaatame, millised müüdid keerlevad muidu tõhusaks ja kuluefektiivseks hinnatud kõrge potentsiaaliga tehnoloogia ümber ja kas need ka tegelikult paika peavad.
1. müüt: pilvandmetöötlus on väärtuslik ainult raha tõttu
Levib müüt, et pilveteenused aitavad raha säästa, kuigi sageli peetakse teenuste enda maksumust üsna kõrgeks. Selguse aitab aga saada hinna-kvaliteedi suhe: pilveteenuste kasutamise eelisteks on võimalus laieneda lihtsamini välisturgudele, tagada äri püsivus, turvalisus, kõrgem tootlikkus ja rahavoogude efektiivsem juhtimine.
Pilvetehnoloogial on mitmeid eeliseid, mis lihtsustavad tööprotsesse: tõhusam andmeanalüüs, soodne keskkond innovatsiooniks ja ühenduvus konkreetse piirkonna turuga.
Kõik need tegurid võivad anda ettevõtte kogukapitalile mitu korda suurema panuse kui näiteks IT-kulude vähendamine. Pilv võib parandada peaaegu kõiki organisatsiooni teenuste või toodete protsesse. Näiteks aitavad laiemad andmeanalüüsi võimalused mõista paremini klientide vajadusi, samas kui täiendavad andmetöötlusfunktsioonid aitavad tegutseda asjakohaste sisendite alusel.
2. müüt: valida saab vaid ühe pilveplatvormi
Üheks levinuimaks pilvandmetöötluse müüdiks on väärarusaam, et pilve valikuid on vaid üks, mistõttu pole ka platvormi osas teisi valikuid.
Tegelikult on aga pilveteenust pakkuvaid ettevõtteid väga palju ning neist suurimate seas on maailma juhtivad mainekad ettevõtted nagu Amazon, Microsoft ja Google. Igaüks neist pakub erinevaid ökosüsteeme, haldusvõimalusi ja turvafunktsioone, mis võimaldab seega igal organisatsioonil teha oma vajadustest lähtuv parim valik.
3. müüt: kui pilveteenus on kasutusele võetud, pole sellele vaja enam mõelda
Pilveteenusele üleminek võib varieeruda alates lihtsast andmete ümbertõstmisest ja nende asukoha vahetusest kuni täieliku üleminekuni tarkvara kui veebipõhise teenuse (SaaS) peale.
Pilv pole seega mitte ainult tehnoloogia, vaid ka ärimudel. Siiski on oluline rõhutada, et pilve täieliku potentsiaali ärakasutamiseks tuleb mõista potentsiaalsete tegevusmudelite spetsiifikat ja omada realistlikke ootusi. Sel põhjusel ei tasu pilvetaristu teenuste kasutamisel eeldada, et kõik tööprotsessid kohe sujuvad ja et tootlikkus kasvab hetkega.
Isegi kui igapäevased äriprotsessid on pilve üle viidud, nõuab tehnoloogia endiselt järjepidevat kaasamist, mis tähendab pilvandmetöötlusega töötamisel alles algust.
Pilve võimaluste täielikuks kasutamiseks tuleb süsteeme jätkuvalt täiendada ja uuendada. Samuti on oluline pidev kulude ja tulemuslikkuse juhtimine. Sellepärast peaks iga potentsiaalne kasutaja lisama oma pilverakenduse kavasse jätkutegevused pärast äri esmast üleviimist pilveteenusele.
4. müüt: pilvandmetöötlus pole turvaline
Ajalooliselt on pilvetaristu turvalisust peetud tehnoloogia kõige olulisemaks lüngaks. See on ka põhjus, miks kõik suuremad pilveteenuse pakkujad investeerivad pidevalt oma turbevõimekuse tugevdamisse.
Maailma suurimad pilveteenuse pakkujad tegelevad aga nii turvalisusega seotud probleemide kõrvaldamise kui uute ennetusmeetmete kasutusele võtuga. Samuti väärib märkimist, et valdav enamus turvarikkumistest on põhjustatud ebaturvalistest või mittetäielikult värskendatud pilvandmetöötluse seadetest, mitte teenusepakkuja ebakompetentsusest.
Seda, et turvamaastik oluliselt muutub, näitab ka Gartneri ennustus selle kohta, et aastaks 2025 on 99% pilvandmetöötluse turvatõrgetest justnimelt kliendi, mitte turvateenuse pakkuja süü.
Ettevõtete jaoks pole seega võtmeküsimuseks, kas pilv on piisavalt turvaline, vaid milliseid meetmeid tuleb pilve turbe jaoks kasutusele võtta. Need, kes jälgivad turvalist tegutsemismudelit ja hoiavad oma teadmisi ajakohasena, võivad olla üsna kindlad, et pilvelahendused pole mitte ainult tõhusamad, vaid ka turvalisemad, kui muud andmetöötluse alternatiivid.
5. müüt: pilves olemine tähendab kontrolli kaotamist
Ainus andmekontrolli kadumine pilvandmetöötluse puhul puudutab tööülesandeid, mille organisatsioon otsustab tellida pilveteenuse pakkujalt. Pilvetaristut pakkuv ettevõte tegutseb ainult organisatsiooni poolt eelnevalt määratletud piirides ja vastavalt pilve migratsiooni ulatusele.
Nii haldab ja hooldab pilveteenuse pakkuja ettevõtte või organisatsiooni andmetaristut ning tagab kõrge turvalisuse. Tänu sellele on iga asutuse IT-osakonnal rohkem aega ja võimalusi keskenduda rohkem oma äriprojektidele ning andmete analüüsile.
Seda, kuidas ka Eesti ettevõtted ja organisatsioonid saavad kasutada maailma juhtiva pilvandmetöötlusplatvormi Amazon Web Service (AWS) teenuseid, saab kuulda ka lähemalt Tallinnas 9. mail toimuval Crayoni esimesel Balti riikide kogukonnapäeval, kus nii ettevõtte kui AWS-i eksperdid tutvustavad organisatsioonidele mõeldud pilvandmetöötluslahendusi. Rohkem infot tasuta ürituse kohta leiab sündmuse kodulehelt: