Kõikvõimalikud vandenõuteooriad verre süstitavatest mikrokiipidest on küll veel endiselt ulme, kuid mitte väga kauaks. Kolumbia Ülikooli insenerid mahutasid põhimõtteliselt iseseisvalt töötava nanoarvuti alla 0,1 kuupmillimeetrise tolmutera suurusesse kuupi ja see on juba piisavalt väike, et näiteks süstlaga mõne organismi vereringesse süstida.
Esialgu ei oska nanokiip küll palju teha, kuid näiteks kehatemperatuuri näitu oleks selline seade juba võimeline edastama. Teise vandenõuteooria järgi peaks see käima üle 5G, kuid selle võrgu jaoks peab olema saatja palju suurem, kui nanokiipi mahuks. Teadlased leidsid andmeedastuseks sobivaks lahenduseks ultraheli, mida on võimalik nii pisikese seadmega piesoelektrilise vibreerimisega tekitada. Vastuvõtja ei saa olla väga kaugel, soovitatavalt nanorobotile suhteliselt lähedal, näiteks nahapinnal.
Edasi tuleb aga kurjakuulutavam osa. Ehkki katseid on esialgu tehtud (edukalt) vaid hiirtega, võib see tehnoloogia teadlaste sõnul sobida ka inimestel kasutamiseks. Näiteks saab temperatuurinäitude põhjal ennustada haigestumist. Pandeemia ajal võib see olla oluline. Tulevikus on teoreetiliselt võimalik panna nanokiip mõõtma hingamist, vere glükoositaset (suhkruhaigetel ja sportlastel näiteks), vererõhku ja hapnikutaset.