Elisa mobiilide liikuvusanalüüsi viimaste kuude statistika põhjal selgub, et eestlaste kodus püsimine on langemas kriisieelsesse aega. Jaanuari viimasel nädalal püsis pigem kodus 60% inimestest üle Eesti, mida on 4% rohkem võrreldes möödunud aasta veebruariga.
Elisa liikuvusandmetel põhjal ilmneb, et uuel aastal on eestlased asunud rohkem liikuma ning kodudes püsimine on langevas trendis. Kui jõuludel püsis pigem kodus 67% ja aastavahetuse perioodil koguni 70% eestlastest, langes näitaja jaanuari lõpuks 60% piirile.
„Kuigi nakatumisnäitaja on sügisese ajaga võrreldes mitmekordistunud, ei paista see oluliselt mõjutavat eestlaste liikumisharjumusi. Möödunud aasta veebruaris püsis kodudes veidi üle poole rahvastikust, ehk 56%, kuid novembris, kui nakatumisnäitaja oli pidavas tõusus, püsis kodus natuke rohkem inimesi, ehk 57%. Tänast olukorda aastatagusega võrreldes püsib pigem kodudes umbes 4% rohkem eestlasi,“ kirjeldas Elisa telekomiteenuste juht Mailiis Ploomann.
Jaanuarikuu lõppseisuga püsis kõige rohkem inimesi kodudes Ida-Virumaal, kus on hetkel ka kõige kõrgem 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta. Kõige vähem püsisid kodudes Tartumaa inimesed.
Enim püsitakse kodus:
- Ida-Viru maakonnas – 73%
- Hiiu maakonnas – 71%
- Järva maakonnas – 71%
- Saare maakonnas – 67%
- Valga maakonnas – 66%
Protsent nimekirjas ja graafikus näitab inimeste hulka, kes on kodus rohkem kui 70% ajast.
Kõigile huvilistele tutvumiseks on olukord joonistatud piltidena nii maakondade lõikes kui ka Eesti tervikpildina veebilehel www.elisa.ee/kratid.
Kuidas analüüs toimub?
Tulemuste puhul kasutatakse sõna „kodu“ ja räägitakse „kodus viibitud ajast“. Oluline on välja tuua, et tegemist on arvutusliku asukohaga, kus viibivad erinevad andmepunktid kõige sagedamini öösiti. „Kas see on reaalselt ka kodu või mitte, me ei tea,“ selgitas MindTitani tegevjuht Kristjan Jansons. “Tulenevalt sellest punktist võrdleme, kui suur osa päevast veedeti samas asukohas või mujal.”
Mobiilside ettevõtete jaoks on anonüümsete liikumisandmete analüüsimine tavapärane. „Ainult nii saame tagada võrgu toimivuse ja elutähtsate teenuste kättesaadavuse just seal, kus inimesed seda tegelikult kasutada soovivad ning vajavad. Selle alusel planeerime oma võrgus ka näiteks mahu ja levialalaiendusi ning mõõdame kasutuskogemust,“ sõnas Ploomann.
Allikana on kasutatud vaid Elisa võrgu andmeid, kuid võib eeldada, et kogu elanikkonna tervikpilt joonistuks välja üsna sarnasena.