Kui eelmisel aastal kaevas Telia Eestis maapinnast välja ligi 30 kilomeetrit vanu vaskkaableid, siis tänavu on plaanis seda teha enam kui 100 kilomeetri jagu.

Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri üksuse juhi Toivo Praakeli sõnul kuuluvad ülesvõtmisele ja likvideerimisele need vaskkaablid, mis on muutunud tehnoloogia uuendamise tõttu kasutuks ning mida enam teenuste pakkumiseks ei kasutata.

Vaskkaabli likvideerimisele aitab kaasa peamiselt just fiiberoptilise ehk valguskaabli paigaldamine, mis on tänapäeval kõige kiirem viis internetivõrgus andmete edastamiseks.

"Kui vaskkaabli soonte läbilaskevõime piirdub mõne gigabitiga sekundis ja sedagi vähem kui 100 meetri kaugusele, siis optika ülekandevõime piire me täna ei näe ning saame rääkida kümnetest terabittidest sadade kilomeetrite kaugusele," ütles Praakel.

Tema kinnitusel on kaasaegsed valguskaablid lisaks sadu kordi suuremale ülekandevõimele ka oluliselt väiksema “jalajäljega” keskkonnale: valguskaabli kiudude mõõtmed on kordades väiksemad, valmistamise põhikomponendid on liiv ja vesi ning andmete edastamine toimub kordades väiksema energiakuluga. Lisaks ei ohusta optilist kiudu erinevalt vasest rooste, oksüdeerumine, vesi ega lumi ning see ei reageeri raadiolainetele.

Veel üks oluline eelis vase ees on see, et valguskaabel ei karda äikest ega elektrivõrgus esinevaid häireid. Optiline terminal on palju töökindlam, kuna optiline sideliin edastab valgust, mitte elektrivoolu.

Telia valguskaablivõrgu teeninduspiirkonnas pakub Telia alla- ja üleslaadimise kiirusi kuni 1 Gbit/s.

Maapinnast väljavõetavad vaskkaablid lähevad utiliseerimisele ning vask ja muud metallid leiavad taaskasutust tootmises.