Ligi pooltel planeedi elanikest on nutitelefon. Selliseid andmeid pakub turu- ja tarbijauuringutega tegelev Newzoo, kelle 2019. aasta globaalse mobiilikasutuse raporti kohaselt on nutiseadmete arv maailmas ületanud 3,2 miljardi piiri. Kasvav ei ole ainult kasutajate arv, vaid ka seal veedetud aeg – tehnoloogia on muutumas nii lahutamatuks kui ka täiendavaks elu osaks. Need trendid panevad küsima, kas seadmeid saab veelgi paremaks muuta ja mida toob tulevik?
Kui alles hiljuti oli tehisintellekt midagi ulmelist, siis tänaseks on see nutiseadmetes juba tavaline lisand. Spetsialistid ennustavad, et lähiaeg toob kaasa seadmete iseseisva töövõime, kasutaja 3D-kujutamise, võimalike riskide analüüsi, meeleoluandurid ja liitreaalsuse tehnoloogia.
Evolutsioon, mis tärkas fototehnoloogiast
Kui Newzoo loetleb planeedil kasutatavaid nutitelefone, ennustab teine turu- ja kasutajaandmete analüüsifirma Statista.com, et igapäevaselt mobiilseadmete kasutamisele kuluv aeg kasvab 2,5 tunnilt 2014. aastal 4 tunnile 2021. aastal.
Selliste andmete pealt võib teha lihtsa järelduse – varsti veedavad inimesed peale kaheksa tundi magamist suurema osa ülejäänud ajast nutitelefonis. Seega on tehnoloogiatootjad kasutajate harjumuste põhjal seadmeid täiustanud ja just tehnoloogiaprotsess määrab turudünaamika.
"Nutiseadmed muutuvad igapäevaelu lahutamatuks osaks, kui need seda juba pole. Need on nii tööriistad kui ka abilised, asendades sageli paljusid teisi seadmeid. Nutitelefonide tehnoloogia kiire areng sai alguse tegelikult kaameratest. Kaasaegsetel telefonidel on üha rohkem üheotstarbelisi objektiive, alustades lainurgast ja lõpetades kõrge eraldusvõimega ning telefoto objektiividega, mis tagavad teravaima fotokvaliteedi. Kaamera andureid, optilisi elemente ja pilditöötluse algoritme täiustatakse pidevalt, nii et nutitelefoni fotograafia on juba samaväärne professionaalsega," ütles Huawei Baltikumi tehniline peaspetsialist Sergej Kolesov.
Tema sõnul sisenes sellesse evolutsiooni ahelasse peagi AI, millest on nüüdseks saanud levinud funktsioon, mis muuhulgas määrab ja valib automaatselt kõige optimaalsemaid kaamera parameetreid. Kolesov märgib, et kasutaja ei pea enam pead murdma, millist säriaega või ava valida, kuidas pimedas pildistada, ega muretsema vale käeliigutuse pärast.
Oli tehislik, sai automaatseks
Tehisintellektist sai nutitelefonides midagi, mis kohandub kasutajate muutuvate harjumustega ja varem keeruliselt hallatavate telefoni funktsioonidega. Kolesovi sõnul toob AI välja tänapäevaste nutitelefonide täieliku potentsiaali.
“See hoiab sageli kasutatavate rakenduste töörežiimi, jälgib ja eraldab energiaressursse, tunneb ära erinevaid objekte. Selle tehnoloogiaarengu tulemus muutub iga aastaga üha selgemaks, viies optimaalsete kaamerasätete valiku uuele tasemele ja avades üha rohkem kasutusvõimalusi. Tehisintellekt suudab praegu reaalajas teksti ühest keelest teise tõlkida, hoiab kasutajate heaolu, andes märku, kui ekraan on silmadele liiga lähedal või astutakse ülekäigurajale telefoni vaadates. Samuti tunneb AI ära seadme omaniku ja lubab ainult temal lugeda saabuvaid sõnumeid, varjates neid võõraste pilkude eest,” ütles Kolesov.
Tehnikatootjad on üksmeelel, et AI on edasijõudnud ja paljutõotav, kuid turg on näljas veelgi suuremate edusammude järele. Selle tulemusel tutvustavad tootjad volditavaid telefone ja ootavad ka telefonide suuremat integratsiooni nutikellade, kõrvaklappide ja teiste kantavate nutuseadmetega, sest inimesed väsivad kiiremini ekraani vaatamisest.
Eksperdid usuvad, et lähitulevikus arenevad mobiilsed seadmed, mis alustasid teksti ja hääle edastamisega ja on jõudnud äppide ja kombineeritud kaamerateni, veelgi märgatavamalt. Eeldatakse, et nutitelefonidest saab kõik-ühes tehnoloogia, mis analüüsib tervisenäitajaid, täidab kõiki kommunikatsioonifunktsioone, hindab võimalikke riske ja meeleolu.
"Selline tehisintellekti juhitud platvorm ühendab kõik meie tegevused, muutes nutiseadme isiklikuks assistendiks. Vaadates tehnoloogiatrende, on selge, et telefonid liiguvad kiiresti iseseisvuse suunas, kombineerides paljude teiste seadmete funktsioone ja omadusi. Nüüd saab näiteks oma autovõtmed ja rahakoti viia üle telefoni, see võib olla seade nutikodu juhtimiseks, eratreener või tervisenõustaja – ja Huawei liigub kindlasti selle trendiga kaasa. Ettevõte on pannud suured ressursid teadusesse ja arendusse ning tutvustanud seeläbi seadmete ainulaadset fotograafiavõimekust. Kuid AI abil on võimalik luua veelgi revolutsioonilisemaid lahendusi,“ ütles Kolesov.
Liitreaalsuse tehnoloogia
Kolesov on veendunud, et tulevikutehnoloogiad tuginevad veelgi enam kasutajate nõudmistel ja telefonide ehituses väheneb tulevikus „raua“ ehk riistvara osakaal. Tootjad üritavad juba praegu leida tasakaalu tootedisaini atraktiivsuse, kasutajakogemuse parandamise, liidese täiustamise ning mugavuse vahel.
„Olenemata sellest, kas räägime veelgi suuremast ekraanist või 3D-näotuvastusest, suudavad telefonid ette näha võimalikke muutusi kasutajate välimuses. Tootjad peavad selle arenguga kohanema ja arvestama turu nõudmistega. Näiteks laialt arutletud veelgi kiirem ja väiksema viivitusega 5G-ühendus sunnib nutitelefone paremaks muutma. Seadmed peavad olema sellise tehnoloogilise potentsiaali jaoks avatud ja suutma seda välja mängida,” sõnas Kolesov.
„5G tehnoloogiaga liigub osa nutiseadme täidetavatest funktsioonidest pilve. See toob kaasa veelgi kiiremad infotöötlusprotsessid, mida isegi kõige võimsamate protsessoritega seadmed ei suuda kontrollida. Seda nimetatakse liitreaalsuse tehnoloogiaks, mis muudab meie suhteid ümbritseva maailmaga. 5G vabastab kasutaja käed, paneb neid keskenduma oma silmade ja kõrvadega ning elama seni kogematus igapäevaelus," on Kolesov veendunud.