Kuidas on esimest korda sattuda tartusse Baltimaade suurimale ärifestivalile sTARTUp Day? Kui võrrelda naabrite suurte festivalidega nagu Slush või TechChill (sinna Arvutimaailm veel läheb), siis ilmselt pole Tartul häbeneda midagi, kui juba mõni tagasihoidlik eestlane kommentaarides ürituse kohta mainis, et inimesed olid alguses liigagi energilised ja optimistlikud, mis külalist isegi alguses veidi häiris.

Jah, energilised ja optimistlikud olid küll, ja kui muudel suurüritustel kipuvad tundmatud rahvamassid ringi liikuma, siis Tartus paistsid kõik vähemalt kedagi tundvat ja lisaks vanadele tutvustele sai niimoodi lihtsamalt tuttavate tuttavate kaudu ka uusi tutvusi teha. Kõik oli suur, aga mitte liiga suur, sõbralik, parajalt kaua kestev ja erinev.

sTARTUp Day toimus Tartu Ülikooli akadeemilises spordiklubis Emajõe kaldal. Kõige mõistlikum on muidugi sellistele üritustele kohale tulla jala ning raekoja platsilt polegi rohkem aega kui 15 minutit mööda Emajõe kallast. Teele jääb muide ka kohe jõe ääres asuv vastvalminud Delta maja, kuhu kolis Tartu Ülikooli infotehnoloogia instituut.

Fuajee on spordihoonel kitsavõitu ja sellepärast ka veidi ummistunud, kuid kaks show-saali ja Starlight Stage pluss Spotlight Stage mahutavad ilusti rahva ära, kuigi mõnikord võib messialal populaarsemates kohtades isegi natule trügimiseks minna.

Arvutimaailm oli kohal ühe päeva. Siin on mõned tähelepanekud, mis sTARTUp Day´l juhtus.

Metallica ja rahvamasside liikumine

Ettekanne Metallica kontserdi korraldamisest näitas, kuidas uskumatu tegelikkuseks sai. Rohkem kui pool Tartu linna elanikest toodi tartu külje alla Raadi lennuväljale Metallica megakontserdile. See oli suurandmete analüüsijatele hea materjal uurimiseks, kuida linn hakkama saab ning mismoodi kõik kulgeb. Metallica kontserdi korraldamisest ja kes seal käisid käisid rääkis Eva Palm. Alguses oli nagu ikka palju takistusi: arvati esialgu üsna loogiliselt, et Tartu on liiga kauge, liiga vähe rahvast tuleb sinna, liiga vähe raha jne. Kuid 2006. aastal oli müügil 73 000 piletit Tallinna Lauluväljaku kontserdile. See oli siinne rekord. Kokku müüdi Tartusse esimese hooga 60 000 piletit, mitu korda suurendati kogust. Kohale toodi sadu tualette, 8 kilomeetrit aedasid, 2000 inimest tuli Lätist, 1000 Venemaalt, 75% väliskülalistest olid lähinaabrid. Hinnad linnas hüppasid üles, üle 600 kodumajutuse loodi lisaks selle kontserdi ajaks. 

Mobiilimastidest, rattaringluse kasutamisest ja mujalt avalikest allikatest jälgiti rahvamasside liikumist.

Jaak Vilo Tartu Ülikoolist kutsus andmeteadlased lavale, kes Metallica ajal toimunud rahvaliikumist analüüsisid. Marek Sokk Fujitsust tutvustas AI-d, mis identifitseeris kaameratest objekte ja träkkis neid. Nt üle 900 tuhande auto identifitseeriti ja 750 000 jalakäijat nädala jooksul. Liiklus kasvas peo ajal +37%, jalakäijaid oli rohkem +67%.

Erki Saluveer Positiumist näitas, kuhu mobiilivõrkude asukoha-andmete põhjal inimesed tulid, kus olid ja kuhu läksid. Vanasti tehti seda nii, et autosid peatati ja küsiti, kust tulete ja kuhu lähete ning pandi kirja. Nüüd saab seda lihtsamalt ja massiivsemalt teha mobiiliandmete järgi, sest igaühel on tänapäeval mobiil. Selle abil saab liikumise kohta palju teada. Kuid ainult anonüümselt.

Selgus, et Lätist, Leedust ja Venemaalt peatusid külalised siin väga lühikest aega. Skandinaaviast tuldi ja peatuti mitu päeva.

Milline on edukas idufirma ja kuidas seda ära tunda?

Idufirmad on alguses üsna edukad, kuid väga edukaks saavad neist üksikud. Ükssarvikuteks veel üksikumad. Futurist Jeremy Goldman ennustas, kuidas ära tunda edukat idufirmat. Investorid kuulasid, kõrv kikkis.

USA-s on 30,7 miljonit väikeettevõtet. Väikefirmad on aga siiski midagi muud, kui startupid. Kuid tavaliselt pole olemas puhtalt väikefirmasid või puhtalt startuppe.

Selleks, et teada saada, millised startupid õnnestuvad, peab teadma, miks startupid ebaõnnestuvad: üks põhipõhjustest on see, et pole turunõudlust sellisele asjale või teenusele.

Silicon Valley ja San Francisco piirkonnas tehakse 13,5% kogu maailma startup-diilidest. See on väike punkt maailmakaardil. Seega kas edukas idufirma peaks olema just seal?

On valdkondi, mis investorite jaoks on praegu kuumad ja kuhu palju rohkem investeeritakse. USA-s nt on selleks fintech. Euroopas aga tehisintellekt. Euroopas on keskmine funding üle 298 tuhande dollari, USAs pea kaks korda kõrgem: 443 000.

Idufirmade probleemid: konkurentsis ei pea vastu (kas Amazon või teine idufirma löövad turu üle näiteks), hinnastamise probleemid (hind liiga kõrge, keegi ei osta või hind liiga madal ja toob kahju). Muidugi ka kehv toode on probleemide põhjuseks. Samuti ärimudeli puudumine, mis on väga paljude startuppide probleem. Lisaks selle kehv teostus. Või toote vale ajastamine: kui nüüd tahad teha paremat versiooni Facebookist, siis on ilmselt vale aeg. Fookuse kadumine tähendab, et ei teata, kas exit on seitsme aasta pärast 12? Või polegi plaanis? Kire kadumine ka, halb asukoht (füüsiline asukoht – riik, poe asukoht vms) ja läbipõlemine.

Järeldused? Goldman teeb järeldused, millele ta on jõudnud aastate jooksul. Tuleb leida esimesena turg, mis on tekkinud. Peab mängima üle konkurendid. Peab olema teistest erinev. Erinevus peab tooma edu. Vaata lähemalt tema ideede kohta Futureproof.buzzsprout.com.

Nortal 20 aastat ja 3000 töötajat hiljem

Priit Alamäe Nortalist rääkis, kuidas nemadki kunagi alustasid nagu idufirmad, kuigi 20 aastat tagasi käis see hoopis teistmoodi.

Aastal 2000 nende firma alustas, siis veel väikese veebiagentuurina. Tuli ettevõte teha, 2500 eurot oli stardikapital, enamus algkapitalist tuli sõbralt. Praegu on siiski väga palju lihtsam ettevõtet alustada.

Äri ja IT ei saanud sel ajal üksteisest aru, nii otsustatigi teha ettevõtte, mis selle mõistmatuse kõrvaldab. Praegu teevad kõik arendajad seda, see tundub nii triviaalne.

Turul oli teisigi veebitegijaid, Nortali alustajad ehk Webmedia pidi tegema midagi erinevalt. Tööle võeti tudengid Tartust, kes tahtsid tegelikult hirmsasti Tallinnas äri teha. Võeti ainult säravaid ajusid – neid, kes olid näiteks matemaatika olümpiaadidel käinud ja keegi ei hakanud uurima alguses, kas nad ka tarkvaraarendusest midagi teavad. Otsiti geniaalseid töötajaid, mitte oskusi. Nad õpetati välja.

Alustati veebiagentuuriga, esimene Pivot tuli 6 kuud hiljem. Küsiti, kas kindlustusfirmale tarkvara oskate teha, muidugi keegi ei osanud, aga öeldi ikkagi jah. Enam polnud põhjust tagasi vaadata. Hakatigi tarkvara arendama ja väga edukalt.

2005. aastal tehti ka oma versioon Atlassianist. Zeroturnaround on näide, kuidas tehti oma töövahend programmeerimiseks ja sellest sai omaette edukas äri.

Kuidas praegu läbi lüüa? Skype, Swedbank ja Nortal on kolm suurimat startupi käivitajate kasvulava, sealt tulevad uute idufirmade loojad.

"Sa ei ole täiuslik, leia enda ümber inimesi, kes esitavad sulle väljakutseid," soovitab Alamäe. Kui kogu aeg jah öeldakse ja sinuga nõus ollakse, siis see on varsti igav. Keegi ei ole selline, et ei tee kunagi vigu. Alati tehakse. Vigade pärast ei pea põdema.

Reklaamipaus. Foundme.ee - uus startuppide portaal

Vahepealsel reklaamipausil selgub, et idufirmadele on tehtud oma portaal Foundme.ee. tegemist on Äripäeva portaaliga, kus põhiliselt üleval uudised, kuid leidub ka arvamuslugusid. Võimalik, et sinna tuleb millalgi ka põhjalikum andmebaas ja otsing Eesti idufirmade andmebaasist. Äripäeval on kõikvõimalikke äriandmeid olemas, neist on lihtne väljavõtteid teha.

Priit Salumaalt tasub nõu küsida

Tartus pikalt Mobile Monday kokkusaamisi korraldanud Priit Salumaa Mooncascade´ist on üks tegelane, keda ilmselt enamus kohalikke startup-tegelasi tunneb. Ja tema tunneb väga paljusid tegijaid ka. Tema käest maksab ikka küsida heade ideede ja idufirmade kohta. 

Nii leiamegi kontakti tudengisatelliidi tegijaga, Tartu robotitegijatega ja ühe üsna omapärase algatusega. Näiteks võib tema juurest leida Life Navigation Appi ühe tegija. See on meditatsioon, kuid mittereligioosne, selgitatakse. Aitab stressi vähendada. Kuna stressi mõõtvad kellad on meil kõigil käe peal, siis Arvutimaailm proovib selle äpi vist millalgi lähiajal ära.

Hetk Community Stage´ilt.

Üldplaanis: Startupid on investoreid otsimas ja loomulikult kliente ka. Tartu Ülikooli spordihoone tagumine saal.

Idufirmalik (tänava-)toitlustus.

Sprayprinter. Soliidses eas idufirma juba, alustas 2015. aastal.

Muidugi ei saa ükski idufirmade festival pitchimiseta. Laval Digital Twin Toolbox, aga nemad peavõitu ei võitnud.

sTARTUp Day idufirmade võistlusest võttis osa 33 meeskonda ja võistluse võitjaks kuulutati Jeff App, mis 

otsib inimestele, kellel puuduvad krediidiandmed, kõigest olemasolevast vajaliku krediidiinfo, et nad ikka pangast laenu saaks: seadmete metaandmed, asukoht, kontaktinfo, käitumisharjumused, kolmandate osapoolte andmed jne.

Pitchingu seitsme parema hulka sai ka Eesti startup Lumebot, kuid neil, nagu näha ülalolevalt pildilt, pole just palju Tartus praegu teha: lund pole. Kuid eks nemadki kohanduvad vastavalt (kliima)oludele ja lumekoristusrobotid oskavad nüüd ka lihtsalt tänavapuhastamist harjade ja veega teha.