Sel nädalal Helsingis toimunud iga-aastane Slush on idufirmade Euroopa, kui mitte maailma üks suurimaid kogunemisi. Lisaks on kohal tuhanded investorid ja sajad ajakirjanikud. Tehakse kümneid tuhandeid kohtumisi. Eile lõppenud megaüritus tõi uute kontaktide ja inspireerivate kõnedega kasu kõigile.

Sel aastal osales tudengite käima lükatud Slushil Helsingi messikeskuses 20.-21. novembril 25 000 külastajat, 4000 startup-firmat ja 2000 investorit. Toimus 300 kõrvalüritust, pressikeskusest käis läbi 700 ajakirjanikku (seal oli kogu aeg ummik, vabu laudu eriti ei kohanud). Arvutimaailm jõudis kohale esimese päeva ennelõunaks. 

Veidi taustast ka

Aastal 2011 asutasid Slushi  Peter Vesterbacka "Angry Birdsi" firmast Rovio koos juristi Timo Airistoga. Esialgu toimus üritus kesklinnas Kaapelitehdas´es, osalejaid oli ligi 1500, korraldustiim pandi kokku Aalto ülikooli vabatahtlikest tudengitest. Aastate jooksul on aina kasvanud üritusel üles astunud Flickri, Alibaba, Skype´i, Spotify, Stack Overflow, Amazoni, Asana ja Bolt´i juhid. 

Igal aastal novembri lõpul toimub üritus just sellepärast nii trööstitul ajal, et just sel perioodil Helsingis turiste eriti ei käi ning keegi normaalne ei taha pimedasse, külma ja lörtsisesse põhjalasse novembris niikuinii reisida. Samas - jõulumeeleolu on Helsingis juba alanud ja jõulukaunistused valgustavad pimedat novembrit.

Nüüd aga kõigest järgemööda, mis kohapeal kirja sai pandud.

Slushil avalikustati Euroopa startup-maastiku hetkeseis

Raha voolab Euroopa idufirmadesse praegu rekordkiirusel. Pole ime, et suurtest traditsioonilistest tehnoloogiafirmadest kipuvad helgemad pead minema väikestesse alustavatesse startuppidesse, sest seal on põnev ja paljusid alustajaid ujutatakse investorirahadega varakult üle. Võrreldes ajavahemikku 2015–2019 ajaga 2010–2014, on Euroopa iduettevõtetesse investeeritud rahahulk suurenenud 232%.

Samas toonitab Atomico, Slushi ja Orricki koostatud raport, et ebavõrdsus rahajagamisel on endiselt väga suur: 92% investeeringutest läks ainult meesasutajate idufirmadele. 49% naisasutajatest olevat tajunud viimase 12 kuu jooksul soolist diskrimineerimist.

Kokku anti Euroopale raha 4,4 miljardit dollarit.

Samsungi The Wall: ekraanidiagonaalid pole enam piiriks

Ehkki Samsungi the Wall pole uhiuus projekt ja on esitletud juba varasematelgi tehnoloogiaüritustel ja messidel, oli hea otse kohapeal otseallikast valgustatud saada.

Seinasuuruste ekraanide ostjateks on kas väga rikkad majaomanikud, hotellid, konverentsikeskused, kodukino omanikud, muuseumid, näitused. Neid saab ka erikujulisi teha - Oslos näiteks on uksega sein kaetud The Wall´iga. Kasutaja tellib just nii suure ekraani ja sellise kujuga, nagu vaja, piiriks on eraldusvõime kuni 8K ja diagonaal kuni 80 tolli.

Igakordne Hypponen

Mikko Hypponen, F-Secure´i juht, on alati mõnel põhjamaisel tehnoloogia suurüritusel kohal. Tema kõne Quantumi laval tõi täis-saali, sest kes siis tahaks tema efektsest esitlusest ilma jääda?

Quantum Stage oligi see lava, kuhu kuhjati sadu tonne liiva, et novembrisse natuke rannameeleolu tuua. 

Hypponeni sõnul tuleb tehisintellekt kasutusele võtta alles siis, kui probleem on juba väga suur. Viirusetõrjes ja turvatarkvaras ongi juba suur, sest viiruseid ja pahalasi tekib meeletutes kogustes, inimestel nende vastu ise füüsiliselt võidelda pole võimalik.

Tehistarkus on siin vajalik nagu suurte parvede intelligents loomariigis. Üks isik (loom/lind) ei tea, kuidas suurt eesmärki täita (pesa ehitada, lõunasse lennata), koos aga osatakse. 

F-Secure´is hakati tehisintellekti juba 2005. aastal kasutama, aga seda ei nimetatud siis veel AI-ks. Seda nimetati ühe pika soomekeelse sõnaga. AI otsis siis anomaaliaid võrguliiklusest.

Siis jõudis kätte aeg, kui eraldi antiviirus arvutis enam ei töötanud, sest viiruste ja rünnakute hulk kasvas plahvatuslikult ja iga tarkvara juures kogu andmebaasi pidamine oleks olnud liiga mahukas. Tulemusi kontrolliti pilves. 

Nüüd aga on turvatarkvara tagasi algusaegades: iseõppiv AI töötab jälle ka eraldi ilma pilveta, sest oskab iseseisvalt anomaaliaid avastada, aga pilveühendusega koos töötades teeb seda veel paremini.

Kaitsjate ja ründajate võidujooks kestab edasi, aga praegu veel ründajad AI-d ei kasuta, sest kui nad seda keerulist tehnoloogiat juba oskaksid, saaksid nad mujal juba väga tasuvat tööd. Kuid AI kasutamine muutub aina lihtsamaks ja viirusetegijad võivad ühel päeval seda kasutama hakata. 

Google Wing - ka Google tahab jala droonikullerite maailma ukse vahele saada

Eelmisel aastal olime tunnistajaks, kui Google kuulutas koos Helsingi linnapeaga välja koostöö maailma esimeseks droonikulleri teenuse pakkumiseks Helsingi ühes linnaosas. Nüüd on aasta möödas ja hea vaadata, kuidas on läinud.

Esineja oli teine, linnavalitsuse esinejat ka polnud, aga asjad on natuke siiski edasi arenenud.

Wingi projekti esitles Titta Andersson-Bohren.

Eelmine aasta alustatigi Helsingis maikuus teste, mobiiliäpist sai tellija määrata kohaletoimetamise koha: tavaliselt oma maja taga-aia, aga kasutati ka lagedamaid avalikke kohti, kuhu kuni 1,5 kg pakk tellida.

Lennuvahend ise ei maandu, vaid hõljub koordinaatidel, lastes trossiga paki alla. 

Piloot on droonil ka, aga tema ainult jälgib pilti ja sekkub vajadusel.

Google Wing´i droon on 1,3 meetrit pikk, kannab kuni 1,5 kg raskust pakki ja ise kaalub vaid 4,8 kg. Edasiviimiseks on kaks propellerit, õhkutõstmiseks 12. Korpuse materjal on nagu rattakiivril, kõvema kattekihiga ja vahuga täidetud. 

Droonidel kasutatakse automaatset lennujuhtimist, mis eraldab kohaleviivatele lennumasinatele lennukoridore ja hoolitseb, et kullerid õhus kokku ei põrkaks. 

Eeliseks maapealsete kullerite ees on kohaletoimetamine alates 10 minutist. Müüjale toob see kuni 4 korda rohkem kliente lähiümbruses.

Odavam on kohaletoimetamine õhu kaudu siis, kui pakk kaalub 2,5 kg ja vahemaa on 1-10 km. Testiti ka Austraalias. Wing ennustab, et 2030. aastal tuuakse toit ja väikesed tellimused 25-30% juhtudest kohale drooniga.

Kuidas Fortnite nii haaravaks sai? Psühholoog selgitab

Fortnite´i mängijate eristamiseks teistest näitab endine Fortnite´i kasutajaliidese psühholoogist direktor Cecilia Hodent värvilisi triipe. Kohe tunnevad mängijad neis ära mängu tegelased, teiste jaoks on see lihtsalt värviline vöötkood. Enne tegeles Hident Fortnite´i kasutajaliidese disainiga, nüüd nõustab kasutajaliidese psühholoogia teemadel ka teisi.

Kõik muudab aju, lisaks videomängudele muudab ka raamatute lugemine, koolis käimine jne. Seda pole vaja karta, rõhutab psühholoog. Aju on ülikeeruline, kuid oma piirangutega ka. Vastuvõtt on aga alati subjektiivne: selleks näitab ta kirja ABC ja siis lisab sellele vertikaalselt 12 ja 14, nii saab katkenditega B-st number 13, ehkki keskmine sümbol on täpselt samasugune. Ühel juhul loetakse seda kui B-d, teisel juhul kui  numbrit 13.

Kasutajaliidese puhul tuleb ka luua äratuntavaid seoseid, taustu, mis annavad vihje asjade tegeliku olemuse kohta. Näiteks oli kunagi Fortnite´i lõksu tähiseks abstraktne kolmnurkadega sümbol, aga mängijad ei pannud seda tihti tähele. Siis disainiti see klassikaliseks metsloomade püüdmise jalarauaks ja kõik said kohe aru, et tegemist on lõksuga.

Fortnite´i peab olema põnev mängida ja kõik peavad aru saama, mis toimub, rääkis Hodent. See ongi mängu juures oluline.

China Day. Hiina on kohal

Kui tavaliselt me kohtame Hiina tehnoloogiaettevõtetega seotult aktiivseid läänelikke müügiinimesi, siis Slushi kõrvalüritusena messikeskuse väljastpoolt ligipääsetaval alal toimunud China Day tõi kohale ka ametnikke otse Hiinast. See tuletas meelde, et Hiina valitsus on ikkagi kommunistliku partei valitsus ja seal on natuke teine mentaliteet, mida me oleme ise harjunud nägema. Nõukogude aeg on meelest läinud, aga kui läbi tõlgi esitatakse kõne rahvaste sõprusest ja suurest koostööst, siis meenub natuke ka see, kui meilgi selliseid kõnesid peeti.

Kuid see hetk oli vaid korraks, Hiina on suur ja kiiresti arenev ja seal on kõike, mida suudame ette kujutada. Hiinal ja Soomel on kaubanduslepe, suhted sõbralikud ja mõlemad riigid jätkavad koostööd. 

Värskendava meenutusena teisest riigikorrast mõjub seegi, kui öeldakse, et valitsus on Hiinas väga tähtis, startuppide jaoks on kõige suurem ingelinvestor olnud just valitsus ise.

Hiina aga on kapitalistliku Soome investorite jaoks riik nr 1. Erinevad süsteemid saavad sõbralikult hakkama, hiinlastele meeldib Soome ja soomlastele Hiina, räägitakse.

Kohal oli ka Slushi asutaja ning Angry Birdsi endine juht Peter Vesterbacka, kes lausus ka meie jaoks sümboolsed sõnad: "me pole tulnud siia müüri ehitama, me oleme tulnud tunnelit kaevama" (tema eestvedamisel kavatsetakse alustada Hiina investorite toel tunneli ehitamist Tallinna-Helsingi vahele). Loomulikult on tal soovitada, kuidas leida Hiinast miljardeid.

Slush üldiselt

Slush on hiigelüritus, kus niisama on raske kedagi leida. Aitab mobiiliäpp ja kokkulepitud kohtumised. Selleks on ohtralt vaikseid nurgataguseid. Aga ka niisama on huvitav ringi uidata. Astuda võib mõne startupi boksi ja küsida, mida nad teevad ja kuidas maailma paremaks muudavad. Tohutult on ka inspireerivaid kõnesid lavadel, kus räägitakse, mismoodi väikeset mõneinimesefirmast maailma vallutavaks suurfirmaks tõusta. Palju esitletakse uusi tooteid ja teenuseid. Lõpuks saab aga puhata Secret Garden ´is - sala-aias, mille Arvutimaailm ka alles lahkudes ühest nurgatagusest üles leidis.

^{Fotod: Kaido Einama / pildistatud Huawei Mate 20 Pro-ga}