Inimesed veedavad nutitelefonides üha rohkem aega, seega võiks arvata, et kasutatavate rakenduste hulk aina kasvab. Kuid see ei pruugi nii olla. Uuringufirma ComScore andmetel pole alates 2016. aastast üle poolte ameeriklastest enda telefoni ühtki uut rakendust alla laadinud.
Põhjusi selleks võib olla mitmeid – kas pole piisavalt vaba ruumi telefonis või hoopis ei leia nad äppidest piisavalt tegevust. Keskmiselt kasutatakse telefonis kolme rakendust, mis pakuvad kõige enam huvi.
Sellegipoolest on äppide loomine ja arendamine tõusuteel. Statista rahvusvahelise statistika andmetel loodi möödunud aasta juunis keskmiselt 1300 uut äppi päevas. Samas viitas ComScore, et kui igapäevaselt luuakse rakendusi juurde, siis samal ajal kustutatakse neid telefonidest aina rohkem. Põhjusi võib olla mitmeid, kuid peamiselt tuuakse välja, et rakendused on stagneerunud – tihti kannavad need vaid üht eesmärki, uuendavad end vaevumärgatavate uuendustega ning ei täida kasutajate ootusi.
Seevastu õpib AI ehk tehisintellekt pidevalt uut juurde. “Tehisintellekt automatiseerib järjest enam inimese rutiinseid tegevusi, nagu päevaplaani koostamine, mitteverbaalne ehk sõnadeta suhtlemine seadmete abil kasutades pilte, värve ja vibratsioone, unetuse ja vaimsete häiretega toimetulek, avalike teenuste tarbimine, meilidele ja telefonikõnedele vastamine ning laiemalt korteri või maja koristamine, nõudepesumasina tühjendamine ja isegi autojuhtimine,“ loetles Tallinna Tehnikaülikooli sotsiotehniliste süsteemide labori juhataja ja Austraalia Swinburne Ülikooli kaasatud professor Kuldar Taveter asju, millega tehisintellekt toime tuleb.
Tänu AI-le muutub nutitelefoni kasutamine kiiremaks ja sujuvamaks, kuna tehisintellekt õpib tundma inimese eelistusi ja tarbimist, mis omakorda tagab personaalsema ja aega kokku hoidvama kogemuse. Näiteks Huawei Mate 20 Pro oskab juba praegu kasutada tehisintellekti Master AI poolt pakutavat.
Tehisintellekti tulevik
Rakenduste arvukuse tõttu on nende allalaadimine, seadistamine ja haldamine muutumas aeganõudvaks tegevuseks. Seepärast on populaarsemad need äpid, mis pakuvad mitmeid teenuseid koos – näiteks toidutellimise äpid, mis võimaldavad toitu valida mitme erineva restorani vahel, maksta samas äpis ning ajastada toidu koju jõudmist.
Kuidas aga oleks, kui telefoni ei peaks isegi vaatama, vaid võib talle öelda, et soovid toitu just sellest restoranist, sellisel ajal?
“AI võimaldab toitu tellida juba praegu, kuid näiteks söögitegemist saab automatiseerida ainult teatud piirini, sest see eeldab loomingulisust,” ütles professor.
Telefonis olev tehisintellekt suudab optimiseerida ka kaamerasätteid nii, et fotod ja videod on sotsiaalmeedias kasutamiseks koheselt valmis ja ei vaja lisatöötlust. Lisaks võimaldab AI ühendada erinevate rakenduste funktsioone üheks. Näiteks saavad nutitelefoni kasutajad teksti otse läbi kaamerasilma tõlkida, kõrvaldades vajaduse täiendava tõlkerakenduse järele. Samuti oskab telefon öelda, kui palju kaloreid sisaldab toit, mida vaadatakse läbi objektiivi.
Ettevõtted suhtuvad uute tehnoloogiate arendamisse järjest tõsisemalt, sest 5G turule tulekuga kasvab ka AI ning IoT kasutuselevõtt. Kuid näiteks selleks, et saaksime ka Eestis tellida toitu tehisintellekti abil ning lasta telefonil tõlkida teksti otsepildis, peab AI suutma mõista keelt paremini. See on tehisintellekti arendamisel prioriteediks, kuna AI paremad oskused kasutajate hääle mõistmiseks suudavad pakkuda täpsemaid, asjakohasemaid ning õigeaegsemaid vastuseid.
Taveteri sõnul on lisaks häälele kõige olulisemaks käimasolevaks arenguks AI-le imiteeritud emotsioonide ja kasutaja emotsioonide äratundmise lisamine, mis muudavad tehisintellekti "inimlikumaks". Siiski võtab sellise tehnoloogia arendamine aastaid ning vajab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, mille pärast peame veel ootama toidu tellimist AI abil eesti keeles.