Õige kuvar pilditöötluse jaoks ja graafikatöödeks leida on tõeline väljakutse: müügil on palju erineva suuruse, eraldusvõime, kuvasuhte, paneelitehnoloogia ning värvivalikuga monitore, nii et isegi proffidel on raske otsustada, milline on see õige.
Philipsi monitoride brändi litsentsipartner MMD soovitab, kuidas graafilist monitori õigesti valida.
1. Kõige olulisemad on kuvari esitatavad värvid
Ekraanil kuvatavad värvid olema võimalikult sarnased teiste seadmete (nt printerite) väljundiga. Sellepärast on täpne värviesitus ülioluline. Standardne monitor suudab taasesitada tavaliselt 16,7 miljonit värvitooni, mis kõlab küll suure arvuna, kuid see ei ole piisav professionaalseks fotode ja graafikaga töötamiseks. Sellisteks töödeks kasutataval heal monitoril peab olema laiem värviruum ja see peab olema kalibreeritud. Olulised on järgmised omadused.
a. Minimaalselt on vaja sRGB värviruumi.
b. Adobe RGB on suurem värviruum kui sRGB ja see on de facto standard. Professionaalne monitor peaks suutma reprodutseerida sellest värviruumist täpsel kujul vähemalt 90% (eelistatavalt rohkem).
c. Teine levinud standardne värviruum on NTSC: 72% NTSC= 99% sRGB. Seega kui monitor suudab reprodutseerida rohkem kui standardse 72% NTSC-i, siis pakub see veelgi eredamaid ja tõetruumaid värve. Enamik Philipsi uuematest monitoridest on näiteks varustatud tehnoloogiatega, mis võimaldavad edastada värve vahemikus 85% NTSC (122,9% sRGB) kuni 104% NTSC (130% sRGB).
2. Monitori suurus ja kuvasuhe
a. Suur ekraan on abiks tööst ülevaate saamisel, võrdlemisel ja korraga mitme ülesande täitmisel. Väiksem kui 27-tolline monitor ei paku fotograafile või disainerile piisavalt ekraaniruumi. 32- ja isegi 40-tollisel monitoril on aga ruumi kvaliteetsete töötulemuste saavutamiseks.
b. Mõtlema peaks ka kuvasuhtele. Standardiks on nüüd saanud 16:9 kuvasuhtega laiekraaniga monitorid ning paljud disainerid kasutavad ka kuvasuhet 16:10, mis ei paku ainult rohkelt horisontaalset ruumi, vaid ka suurema kõrgusega kuva. Nii peab hea ülevaate saamiseks vähem kaela ja silmi liigutama ning kuva sobitub proportsionaalselt standardsete trükisuurustega.
3. Resolutsioon
Resolutsiooni ehk eraldusvõime valimine ei ole nii lihtne ja valiku langetamisel tuleks arvestada ekraanikuva suurust. Kas täielikust kõrglahutusest piisab? Või tuleks kasutada eraldusvõimet QHD või isegi 4K? Täieliku kõrglahutusega monitoride eraldusvõime on 1920×1080 pikslit, samas kui QHD-monitoride eraldusvõime on 2560 x 1440 pikslit. Mida suurem on ekraan, seda suurem peaks olema ka eraldusvõime. Kuna professionaalsed fotograafid ja disainerid valivad kasutamiseks tavaliselt vähemalt 27-tollise monitori, siis on mõistlik kasutada ka suuremat eraldusvõimet, nt minimaalselt QHD-d.
Kui kavatsete kasutada veelgi suuremat monitori, võiks kaaluda 4K kuva (3840x2160 pikslit) – see kategooria on muutumas väga populaarseks. Sellised monitorid pakuvad veelgi suuremat pikslitihedust, mistõttu sobivad need ideaalselt väikeste keerukate detailide suumimiseks. Kuna ekraanikuva iga ruuttoll sisaldab veelgi rohkem piksleid, ei ole individuaalseid piksleid võimalik näha isegi väga lähedale suumides. Kui töötate jagatud ekraaniga, võib teile sobida tipptasemel ülipeene eraldusvõimega 40-tolline ekraan.
4. Paneelitehnoloogia
Graafikatööde tegemiseks sobivad suurepäraselt kaks levinud tehnoloogiat: VA (vertical alignment) ja IPS (in-plane switching). Mõlemad tehnoloogiad pakuvad ülilaia 178-kraadist vaatenurka, tänu millele on võimalik ekraani vaadata peaaegu iga nurga alt. Värvide reprodutseerimise täpsus ja ühtlane erksus erinevad tehnoloogiate puhul mõnevõrra – IPS-paneelide näitajad on pisut kõrgemad. Paljudes uutes VA-paneelidega monitorides kompenseerivad seda aga spetsiaalsed värvitäiustamise tehnoloogiad, nt Philipsi mudelite tehnoloogia Ultra Wide-Color, tänu millele saavutatakse suurepärane värvitäpsus. Lisaks on VA-paneelide musta värvi ja kontrasti kuvamine parem kui IPS-paneelide oma ning need on reeglina energiasäästlikumad.
5. Lame või nõgus?
See oleneb isiklikust eelistusest. Uusimate nõgusate monitoride ekraanikuva kaardub kasutaja nägemis-ulatuse ümber, aidates nii paremini tööle keskenduda. See on väga oluline kontorikeskkonnas, kus on palju saginat. Nõgus kuva loob parema sügavustaju, moonutades seejuures pilti minimaalselt. Mõni kasutaja eelistab aga sisu loomisel (mitte vaatamisel) kasutada lameekraani, sest isegi väga minimaalne pildi moonutamine on ebasoovitav. Lauaruumist (ja eelarvest) olenevalt või olla kasulik seadistada kaks ekraani: üks lame ja üks nõgus.
Graafikaga seotud töid tegevad inimesed peaksid kõigepealt keskenduma nendele põhiomadustele, unustada ei tasu ka teisi omadusi nagu ergonoomilised reguleerimisvõimalused ja hea ühilduvus.