24. mai
Alates tänasest saab siin blogis kriitikat uus L-Korea suurtootja LG mobiiltelefon LG Arena. Kuna see telefon on hetkel LG n.ö lipulaevaks ja nad on huvitatud igasugusest tagasisidest, siis saab nutimobiil põhjalikult läbi testitud. Esimene päev oli igatahes probleeme täis. Aga ka meeldivaid üllatusi.
LG Arena välimus ja kasutajaliides jättis küll hea mulje. Kohutavalt palju asju on, aga läbi häda leiab nad kõik menüüdest üles. Asja saab omale veel keerulisemaks teha igale poole ise ikoone ja programme lisama hakates, aga kes käsib - võib leppida ka lihtsama olemasoleva liidesega.
LG kodulehelt abi ei saa, see sai kohe alguses selgeks. Tahtsin arvutiga ühendamise programmi PC Suite LG Mobile lehelt leida. Isegi otsing programmi PC Suite leidmiseks annab tulemuseks null lehekülge. Seega peab usaldama CD plaadil olevat tarkvara, kuigi veebist peaks ju tavaliselt saama uusima versiooni.
PC Suite installitud, sünkroniseerib see küll telefoniga Outlooki kontaktid ja kalendri, kuid käsib selleks ajaks Outlooki kinni panna, mis on natuke ebamugav. Aga selle elab üle. Microsofti Activesync näiteks ei taha Outlooki sulgemist. Muusika ja videote sünkroonimisel üle Bluetoothi aga ei taha niisama üle elada seda, et umbes iga viie minuti pärast jookseb LG telefon alati kokku. Nii kokku, et aku peab tagant ära võtma.
Lisaks pole igasuguste draiverite paigaldus üldsegi mitte intuitiivne. USB draiverite kataloogist leian mina kolm erinevat faili, mis nendega peale hakata, ei tea. CDlt automaatselt pakutakse vaid PC Suite´i ja DivX konverteri paigaldamist. Oh häda.
Kui Bluetoothiga sai ühenduse kätte mobiili ja arvuti vahel kohe, aga sünkroniseerimisel kippus telefon kokku jooksma, siis järgmisena proovisin USB ühendust. See on veel hullem – draiverit ju pole. Telefoni ei tunta ära. Lõpuks saab muusika sünkroniseerimiseks telefon USB mälupulgana arvutile tuttavaks tehtud. Nii töötab ilusti. Nii tõstan ka videoid ja dokumente File Exploreri abiga, peen PC Suite´i kasutajaliides polegi enam vajalik.
Esimesel päeval (või ööl) jõuabki katsetada põhiliselt multimeediat. MP3 muusikaga pole probleemi – mängib nagu üks korralik pleier ikka. Sellel mobiilil on korrektne 3,5mm pesa. Kvaliteet ka täitsa hea. Arena suudab nagu arenenumad auto-GPSidki suunata heliväljundi FM saatja kaudu näiteks autoraadiosse – valid mõne vaba sagedusala ja kuulad raadiost seda, mida mobiil maha mängib. Ülimugav, võiks öelda. Kui autosse saan, proovin järgi, kas käed-vabana saaks telefonile ka niimoodi vastata.
Videotega on kehvemad lood. Kaasasolev DivX konverter teeb videod mobla jaoks QVGA formaati, mis tähendab, et LG Arena heal ekraanil on need ülipisikeses kastikeses ja ülikehva kvaliteediga. LG tegi oma opsüsteemi, kuid selle meediapleier ei toeta pooltki nii hästi erinevaid videoformaate, kui näiteks Windows Mobile või Android. Ainult DIVX – ja siis ka vaid läbi kehva kvaliteediga mobiilikonverteri käinuna. Kahju.
Pilte vaadata on aga mugav, hea ekraan tagab kvaliteetse tulemuse. Sõrmega pilte edasi kerides aga läheb ekraan natuke rasvaseks, mis pisut segab head vaatamist.
Kuidagi suunab LG oma pildi ka telekasse või projektorisse, nagu seadete menüüd lubavad, kuid see eeldaks nagu mingit lisakaablit (komposiitüleminekuga vms), aga peale USB kaabli karbis kaasas pole midagi. Nii et see jääb esialgu proovimata.
Veel ei meeldi mulle ühenduskaabel, mis pole standardne mini-USB. Miks pean ma igal pool koos telefoniga kaasas vedama ka spetskaablit? Autos oleks hea laadida standardse mini-USBga, võõrastes arvutites ka, Euroopa Liit ähvardab mini-USB kehtestada standardiks, LG võiks sellega tulevikus ka arvestada. Üks kaabel, palju seadmeid, see on tulevik.
Järgmisel korral tuleb tõsisemalt ette võtta mobiili ja interneti ühendamine. Ehkki mingid Elisa modemiseaded olid justnagu telefonis, siis esimese hurraaga internetti ei pääsenudki. Ilmselt tuleb selle jaoks võtta veel üks vaba öö.
KAIDO EINAMA