Seda juhtub ikka, et mõnikord ütleb üles mälupulk või mälukaart ja andmed oleksid justkui kaduma läinud. Tegelikult aga on kaduma läinud mõni paha sektor, ülejäänu on ilusti andmekandjal olemas. Arvutimaailmas on sellest varemgi juttu olnud, kuidas andmed sel juhul kätte saada. Nüüd aga tundub olevat lootusetum juhtum.
Üks SanDiski 16 GB SDHC kaart (klass 2) andis ühel hetkel Nikoni digipeeglis otsad - kaamera jäi liivakella kujutist näitama ja selle kaardiga enam pilti ette ei võtnud. Windowsiga masinas tuntakse küll kaart ära, kuid soovitatakse teha formaatimine. Hiljem selgub, et ka formaatimine ebaõnnestub. Enne aga proovime, mida teevad erinevad taastusprogrammid.
See vene päritolu taastusprogramm on seni hakkama saanud ka kõige lootusetumates olukordades. Kui vaja taastada pilte ja videoid, siis on see tasuta. Muude failide jaoks peab ostma tasulise versiooni või taastatakse vaid nelja kataloogi sisu. Peaaegu alati on ZA ka enamus pilte mälukaartidelt kätte saanud.
Seekord nii ei ole. Peale mõneminutist kaardi uurimist jookseb programm kokku - "not responding". Kas tegelikult ka midagi toimub või mitte - raske öelda. protsessorit ZA ei koorma, istub vaid vaikselt mälus. 2 GB kaardi skännimiseks pidi kuluba 4-6 tundi, 16 GB kaardi puhul siis mitu ööpäeva? Ka kolme tunni pärast pole mingit muutust silmaga näha, vaikelus programm saab arvuti protsesside seast killitud ja järgmisena võtame
2. RecuvaSee Piriformi programm on ideaalne näiteks mälupulkade tasuta taastamisel, sest tarkvara tegutseb ülikiirelt ning saab hakkama kõiki sorti failidega, mitte ainult piltide ja videotega. Paraku on praegusel juhul ka Recuva abitu, kui Windows salvestusmeedia katkiseks tunnistab. ZA üritab siis veel sisu kallale minna, Recuva annab aga kohe alla.
Recuva tunneb SD-kaardi ära, mõtleb hetke ja teatab lakooniliselt: the parameter is incorrect. Igasuguste erinevate "parameetrite" korral. Pole abi.
Arcksofti fototaastusprogramm ilmub desktopile küll efektselt läbi udu, aga on kõige pirtsakam: "disk not ready" teade tähendab, et lugeda isegi ei üritatagi. Muidu paistab tasuta programm piiratud aja jooksul pilte taastavat piiramatult, aga salvestab need vaid vahemällu ja annab kätte 25-dollarise litsentsitasu eest tasulist versiooni hankides.
Mõnikord on võimalik fotokate rikutud mälukaartidelt andmed kätte vaid siis, kui läbi sellesama fotoka mälukaardile üle USB läheneda. Picajet on just sedasorti programm. Teoorias tunnistab ta kaameraid, mis arvuti taha ühendatud ja leiab sealtkaudu siis kõik vajaliku ka mälukaardilt.
Paraku Nikoni D-seeria peegelkaamerate suhtes jäi Picajet ükskõikseks. Kuid oot... Leica tunti ära ja ka pildid ilmusid kataloogi.
Kõige kummalisem kogu testi juures ongi see, et Leica kaamerat arvutiga ühendades näitab Windows probleemideta mälukaardilt enamusi pilte, samal ajal kui Nikoniga, millega pildid tehti, ei tunta isegi mälukaarti ära.
Kokkuvõttes polnud ühestki taastustarkvarast seekord kasu (aga see on haruldane juhus, tavaliselt ikka mõni saab taastamisega suuremal või vähemal määral hakkama). Aitas hoopis Leica kaamerasse Nikoni kaardi pistmine ja arvuti leidis mälukaardilt enamuse pilte ja videoklippe üles.