? Pilvandmetöötlusega seonduvate õiguslike küsimuste hulk võtab isegi advokaatidel aeg-ajalt silme eest kirjuks. Kuidas mittejuristid saaksid paremini mõista juriidilist raamistikku, milles pilvedega seoses tegutsetakse?
! Inglise advokaat Renzo Marchini teeb oma hiljuti ilmunud raamatus „Cloud Computing. A Practical Introduction to the Legal Issues“ huvipakkuva sissejuhatuse pilveraalinduse õiguslikku poolde.
Raamat võtab meeldivalt praktilises võtmes kokku pilveraalinduse õiguslikud riskid ja võimalused. Olles küll praktiseeriv advokaat, on autor spetsiaalselt vältinud juriidilistesse üksikasjadesse laskumist.
See aga ei tähenda sugugi, et IT-temaatikaga kokku puutuvatel juristidel poleks põhjust nende kaante vahele piiluda. Süsteemseid ja ülevaatlikke ühe kindla jurisdiktsiooni nüanssidesse mitte laskuvaid raamatuid on selles valdkonnas küllalt raske leida. Kõnealune on just selline.
Alustades pilveraalinduse kontseptsiooni tutvustusest ning selle aja- ja kujunemisloost jõuab autor lõpuks prognoosideni pilveteenuste tulevikust. Sinna vahele jäävad asjakohase terminoloogia ja pilveteenuste liikide (SaaS, IaaS, PaaS jne) tutvustus, pilvelahenduste võrdlus muud tüüpi IT-teenustega (outsourcing, ASP jne) ning põhjalik sissevaade andmekaitse ja infoturbe temaatikasse (sealhulgas viimast kui üht pilvenduse peamist probleemkohta ja skeptikute inspiratsiooniallikat käsitletakse mitmete viimaste aastate tuntumate päriselu juhtumite taustal).
Lisaks tutvustatakse lugejale kitsaskohti, mis võivad tarkvara pilve viimisel tekkida seoses litsentsidega. Raamat sisaldab head tabeli vormis ülevaadet levinumatest litsentsitingimustes esinevatest piirangutest, mis võivad takistada litsentseeritud tarkvara pilves kasutamist ning tuua kaasa nii litsentsisaaja kui infrastruktuuri teenusena (IaaS) pakkuja vastutuse litsentsiandja ees.
Nagu muudelgi juhtudel, varitsevad ka pilvelahenduste puhul hästi varjatud lõksud vaba tarkvara kasutamisel. Neidki tutvustab raamat lugejale ja kutsub üles tähelepanelikkusele litsentsitingimustega tutvumisel. Olgu tegu pilvega või mitte, on vaba tarkvara komponentide kasutamisest tulenevad riskid ka Eestis kahtlemata teema, millele praktikas kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratakse.
Juristidele võiks ehk enim huvi pakkuda peatükk 2, mis räägib pilvelahendustele kohaldatava õiguse valikust.
Pilveteenuste pakkujatele ja kasutajatele kuluvad kahtlemata marjaks ära kõikide teemade juures toodud praktilised näpunäited. Need täidavad kohati päris tõhusalt „taskuadvokaadi“ rolli juhtides tähelepanu olulistele nüanssidele, mida ettevõtjad oma lepinguid läbi rääkides silmas peaksid pidama.
Eeltoodu ei ole kõikehõlmav loetelu raamatus käsitletavatest teemadest. Autor analüüsib teemat igakülgselt, andes põhjaliku ülevaate riskidest ja nende kõrvaldamise viisidest, mida iga pilveteenuse pakkuja ja kasutaja võiks ja peaks teadma. Lihtne keel ja praktiline fookus teevad lugemise lihtsaks ja nauditavaks.
AVE PIIK
Advokaadibüroo Borenius, vandeadvokaat