(Arvutimaailm 11/09)

Igasügisene süleritrall on taaskord alanud: kes pakub laenutaotlejaile eritilisi soodukad, kes otsib omal jõul parima, mis saada võimalik ning osad paluvad mõne tankisti abi, kes tema eest selle valimise ära teeb ja pärast seda nuttu peab taluma, kui midagi viga on. Igaljuhul antud loos olen see tankist mina.

Kasutasin ära endale hiljuti kogunenud valikuvõimalused ning väljavalituks osutus huvipakkuvaim isend Dell Latitude L2100.

Tegu peaks olema eriti vastupidava ja töökindla minisüleriga, mis sobiks hästi nii tudengitele kui paljuliikuvale töötajale. Kaetudki on see libisemisvastase kummikattega ja tunduvalt toekam, kui seda on muud 10tollise ekraaniga minisülerid.

Kummikatte suhtes on muidugi hea, et see tolereerib rohkem kraapimist ja pehmendab põrutusi, kuid huvitav oleks teada, kuidas selline materjal kulub. Eks seda näeb aasta või pooleteise pärast.

Seadme värvivalikus on nii sinine, roheline, kollane, punane kui must, nii et täitsa edev valik.

Silma paistab Delli süleriga avalikus kohas päris kindasti, kuid muu peale musta värvi nõuab lisainvesteeringut 380 krooni väärtuses.

Mõlemal pool süleri tagaosas on Kensingtoni luku pesad, kuhu peaks saama kinnitada ka õlarihma, mida on vähemalt reklaampiltide pealt näha.

Kõige ägedam näiv lisa, mis sellel Dellil leidus, oli päris kindlasti puutetundlik ekraan. Selle nimel on näiteks Asuse Eee PC omanikud on algusaegadest vaeva näinud ja oma isendeid edukamalt või vähemedukamalt ümber ehitanud. Nüüd on see aga tehasest kaasas ja mõistliku hinnaga, alla 400 krooni eest võib oma Latitude L2100 muuta puutetundlikuks. Samuti peaks üleüldse tegu olema esimese sellise odava hinnaklassi süleriga, mis omab puuteekraani. Kui lisada puuteekraan ja veebikaamera, siis algsele hinnale tuleb juurde vaid 550 krooni. See on ka üks põhjus, miks antud süler üldse mu tähelepanu köitis.

Peale paaripäevast kasutamist ma paraku ei mõista, miks seda puuteekraani vaja on. Mõnes mõttes on see ikkagi mõttetu. Tegu pole pehmele puudutusele reageeriva ekraaniga, seega vajab see kas küünt või pliiatsit, samuti pole puuteekraan kuigi täpne ja rõhutundlik ka mitte, joonistamiseks see ammugi ei sobi. Ka on puuteekraan üsna aeglane, seega ma ei saa sinna normaalse kiirusega kirjutada. Kuna minisüleri kaas päris lapiti alla ei käi, jääb puutetoimingutele alumine osa arvutist nii või teisiti ette. Klaviatuuriga tahvelarvuti puhul ma saan aru, et keerad ekraani pahempidi ja kasutad ainult ekraani, kuid antud juhul ma seda mitte ainuüksi ei soovita, vaid soovitan oma rahaga midagi targemat teha. Samas ekraanipildi selguse üle ei ole mitte mingit nurinat vaatamata puutetundlikule kilele, mis tavaliselt nähtavust veidi halvendab.

Veebikaamera on samuti täitsa hea, seda ka kehva valgustusega ruumis. Samuti on Delli pakutud kaameratarkvara väga mugav ja loogilise ülesehitusega. Parim, kui ükski teine, mida seni proovida olen saanud.

Aku oli paraku konkreetsel testimudelil vaid kolme elemendiga, seega mingit vinget akupidavust ei saavutanudki. Tööaeg jääb sõltuvalt kasutuskoormusest 2-3 tunni vahele. Kuue elemendiga peaks loogiliselt võttes olema umbes topeltpikk tööaeg, mis oleks juba arvestatav.

Kuna sisult on tegu vähese võimsusega minisüleriga nagu kõik teisedki, on seegi vaid ühetuumalise Inteli N270 Atom protsessoriga ning mingit vinget arvutusjõudu oodata pole. Kuid selleks pole Latitude L2100 ka mõeldud, tal on teine sihtgrupp ja see on hinnatundlikum.

Praegusel hetkel aga tahab juba üks Youtube´i video endale haarata protsessori resursi sajaprotsendiliselt, seda enam, et Windows XPgi nõuab oma osa, midagi vajavad protsessorist ka Java virtuaalmasin, MSN, veebibrauser jne.

Ekraani juures ei meeldi see, et tihtilugu ei mahu programmid sinna 576pikslisse küljepikkusesse ära ja nii näedki mõne dialoogiakna puhul vaid küsimust, aga ok või cancel nuppe vajutada ei saa, kuna need ei mahtunud ära.

Süleri kaane servas on väike valge tuluke, mis hakkab põlema sülerit sisse lülitades. Kui aga avada veebibrauser või olla muud moodi Internetis aktiivne, hakkab see tuli kõigile nähtavalt vilkuma, et õpetajal või ülemusel oleks hästi näha, mis toiminguid arvuti taga tehakse. Seda saab ka välja lülitada, sest päris kõigil ei ole vaja ju teada, mida ja millal tehakse, kuid väidetavalt see väga lihtne ei pidanud olema.

Kokkuvõtteks on tegu väga toeka ja asjaliku arvutiga, mida julgelt soovitan, kuid seda küll tavalise ekraaniga. Ametlike edasimüüjate hind 7000 krooni ja enam on küll natuke krõbedavõitu minisüleri kohta, aga välimus ja tugevus on selle arvuti lisaeelised.

MARKO HABICHT

Plussid

Miinused

Arvutimaailma hinne: 4