Viimastele aastatele tagasi vaadates võib öelda, et suur osa IT-kulutuste kasvust oli tingitud Covid-19 levikust. Kaugtöö võimaldamiseks tegid tööandjad täiendavaid kulutusi seadmetele ja kiirendasid digitaliseerimist. Digitaliseerimise tempo kasvu on oodata ka lähiaastatel, eelkõige seoses tehisintellekti võimaluste laialdasema kasutuselevõtuga, räägib elektriinsener ja Eaton Eesti esindaja Ragnar Roos, kes ennustab IT- ja energiasektori suuremt põimumist ning selgitab, mida see endaga kaasa toob.
Ainuüksi tänavuseks prognoositakse globaalse arvutustehnika müügi kasvu 8%. Ettevõtted kasutavad üha enam pilvemälu, et tagada vajalik arvutusjõudlus, andmete talletamise maht ja kiirus, mida on vaja tohutute andmehulkade töötlemiseks ja haldamiseks. Kõik see nõuab üha enam elektrienergiat. Samal ajal tuleb ettevõtetel arvestada muutuste mõjuga keskkonnale – seda ootavad üha enam kliendid ja nõuavad regulatsioonid.
Rohe-IT – murekoht või võimalus?
Ettevõtted pööravad üha enam tähelepanu oma tegevuse keskkonnamõjule, mistõttu on kasvavaks trendiks saanud rohe-IT. See hõlmab muuhulgas üha suuremas mahus e-teenuste osutamist, pilvesüsteemide kasutamist ja tõhusat energiahaldust. Süsiniku jalajälje vähendamiseks rakendavad paljud IT-ettevõtted erisuguseid jätkusuutlikkuse meetmeid, nt taastuvenergia kasutamist, energiatõhususe parandamist ja jäätmetekke vähendamist.
Energeetika ettevõtted pööravad samuti rohkem tähelepanu sellele, et nende keskkonna jalajälg oleks väiksem. Koostöös IT-sektoriga on välja töötatud ja rakendatud süsteeme, mis võimaldavad paremini jälgida energia kasutamist ja leida võimalusi energia säästmiseks.
Üleminekul fossiilkütustelt taastuvenergiale on paljud IT-ettevõtted abiks elektrivõrgus stabiilsuse hoidmisele. Elektrivõrku lisandub aina enam juhtimatuid taastuvenergia tootjaid, kelle tootlikkus sõltub tuulest või päikesest. Kui taastuvenergiat on palju, siis tekib küsimus, kuhu seda talletada.
Paljudel IT-ettevõtetel on sellisel juhul võimalik laadida soodsama hinnaga katkematu toite allika ehk UPSide akusid. Samal ajal on need UPSid abiks ka elektrivõrgus sageduse stabiliseerimiseks olukordades, kus toimuvad ümberlülitused juhtimatute ja juhitavate energiatootmiste vahel.
Digipööre kui majandusvedur
Digitaliseerumise musterlapseks on praegu vaieldamatult loov tehisintellekt (generative AI), mis tungis senisest jõulisemalt turule 2023. aastal ja selle populaarsus ei näi kahanevat. Prognooside järgi kasvab loova tehisintellekti turg kümnendi lõpuks tervelt 42% võrra ehk umbes 1,3 triljoni USA dollari jagu.
Kui liita loovale tehisintellektile juurde rakenduslik tehisintellekt ja tööstuslik masinõpe, siis peaks see lisama globaalsesse majandusse kuni 4,4 triljonit USA dollarit.
Sellise optimistliku prognoosi pealt ei ole üllatav, et digipööre on Euroopa Liidu üks prioriteetidest. Euroopa Liidu digitaalse kümnendi programmis on määratud mitmed eesmärgid, mis juhivad digitaalset muutus kuni 2030. aastani. Sealhulgas eesmärk tagada, et vähemalt 80% täiskasvanutest oleksid digipädevuse põhioskused.
See tähendab, et tulevikus on palju enam inimesi, kes oskavad ja tahavad e-teenuseid kasutada.
See tõotab veelgi tihedamat IT- ja energeetika sektori ettevõtete koostööd, et digipöörde juures saaksid täidetud ka keskkonna eesmärgid.