Eelmise aasta lõpus loodud asutus Riigi IKT Keskus ehk lühidalt RIT peab aja jooksul koondama enda alla kokku kõik riigiülesed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenused. „Oleme kasvatanud oma kasutajaskonna juba 9500 inimeseni ja tegeleme samal ajal teenuste tagamiseks vajalike tehnoloogiate uuendamisega,” kirjeldab senist tegevust kommenteerides RITi juht Ergo Tars.
Teada on, et konsolideerimata kujul oleks riigil tulnud IKT-alusteenuste ülalhoidmise eest maksta aastaks 2030 vähemalt 27 miljonit eurot rohkem. Digiriiigi jätkusuutlikkuse seisukohalt oli RITi loomine seega kriitilise tähtsusega. “Lisaks rahalisele küljele on oluline Eesti riigiasutuste infosüsteemide töökindlus, praegusel ajahetkel kindlasti ka küberturvalisus. Meie ülesanne on pakkuda IKT-alusteenuseid, alates tarkvara ja riistvaraga seotud probleemide lahendamisest, lõpetades riigiasutuste serverite majutuse ja alusteenuste infoturbega,” selgitab Riigi IKT Keskuse juht Ergo Tars.
Ta tõdeb üheksa kuud pärast uue riigiasutuse käivitamist, et numbritele otsa vaadates läheb neil hästi: “Teenuste osutamine toimub 9500-le kasutajale üle Eesti.“ Näiteks liitusid 1. juulist RITiga rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi valitsemisalade kasutajad, mis tõi meile ühekorraga juurde üle 4000 kasutaja. Võibki öelda, et lühikese aja jooksul oleme oma portfelli oluliselt laiendanud ja tulevikus on näha juba uute liitujate hoogsat kasvu.”
Samas ei saa Tarsi hinnangul aga täna veel öelda, et kõik on valmis. “Ühise hingamise tekkimine asutusena võtab aega ja teenuste ületulek toimub kvaliteedi säilitamiseks järk-järgult. Süsteemid on siiski üleval ja meil ei ole olnud olulisi tagasilööke,” lisab ta.
Eesmärk on uus riigiülene arvutitöökoht
Tars tõdeb, et RITi kui kompetentsikeskusega liitumist seostavad riigitöötajad automaatselt kvaliteedi tõusuga. Teenuseid osutatakse esialgu siiski samadele tehnoloogiatele tuginedes nagu seda tehti varasemalt teistes asutustes. “Suuri arenguhüppeid üleöö teha ei ole võimalik. See on teema, millega peame ootuste juhtimise kontekstis tegelema. Oleme alati olnud võimalikult ausad ja rääkinud asjadest nii nagu nad on, aga mingil põhjusel kipuvad kõrged ootused kiirelt tekkima,” jagab Tars uue asutuse loomisega kaasnevaid väljakutseid.
“Praegust olukorda võiks piltlikustada auto juhtimisega. Kui me lepime kokku, et sõidame keskklassi autoga ja vahetame seal juhti, ei muutu see üleöö premiumiks, mis sõidab kiiremini ja vaiksemalt. Sest auto on ikkagi sama,” selgitab Tars ja tunnistab, et IKT alusteenuste pakkumise hüppelist arengut ei toimu enne kui süsteemid saavad välja vahetatud.
Üks suurimaid proovikivisid RITi jaoks ongi uute süsteemide edasiarendamine ajal, mil vanu on veel vaja üleval hoida. RIT on juba praeguseks välja töötanud uue arvutitöökoha visiooni, mida plaanitakse sügisel valideerida ka oma kasutajatega. Visioonidokument käiakse läbi kasutajate nõukojas ja suheldakse sel teemal ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga. Eesmärk on mitmeid osapooli kaasates välja töötada uus riigiülene arvutitöökoht, millega kaasneb ka kauaoodatud teenuste kvaliteedi tõus.
Töökäte puudus on mureks
RITis on küll tänaseks suur osa ametikohti täidetud, kuid sarnaselt teiste tööandjatega on ka nemad kimpus töökäte leidmisega - sobiva profiiliga kandidaate tuleb hoolega otsida. Üheks lahenduseks pakub Tars teenuste keskele toomist. “5-liikmelisele meeskonnale on vaja vähemalt ühte juhti, 25-lisele juba ilmselt kolm. Kui teenused kokku tõsta, läheb juba juhtimistasemete mõttes vajadus väiksemaks,” räägib ta.
Lisaks toob ta välja võimaluse anda osa tööst pilvetehnoloogiatele või kommertspilvedesse. “Ka sel juhul kaob teatud halduskoormus ära. Me ei pea neid süsteeme enam haldama päris sellisel tasemel nagu me seda täna teinud oleme.”
Tehnoloogiate dubleerimise vältimist võiks samuti pidada üheks võtmesõnaks, kuidas paremini enda spetsialiste sihtida ja seeläbi tööjõupuudust leevendada. Strateegilises plaanis on aga RITi jaoks oluline teha koostööd ülikoolidega ja tutvustada noortele neid tulevikutehnoloogiaid, mida riigil vaja on.
Konkurentsivõime pakkumine tööturul on igal juhul üks tänaseid teemasid, millega aktiivselt tegeletakse. “Oleme oma töötajate jaoks välja töötanud motivatsioonipaketi ning suurte riigiüleste süsteemidega töötamine on põnev väljakutse, mida noortele pakkuda saame. Ei ole palju organisatsioone, kus IT kasutajatugi pakub oma teenuseid rohkem kui 9500 kasutajale. Samuti arendame edasi Riigipilve ning uute asutuste liitmine kesksete teenustega on põnev ja väljakutseid pakkuv pähkel, mida pureda. Meie juures saab seda teha ja nutikad pead on meile alati teretulnud, ” kutsub Tars potentsiaalseid kolleege RIT-iga liituma.