Arvutimaailm on täna "Visioonist Lahendusteni" konverentsil, mis on üks aasta tähtsamaid üritusi Eesti IT sektoris. Äsja uuenenud Info- ja Telekomifirmade Liidu juhatus on seadnud sektori põhieesmärgiks Eesti IT ekspordi arendamise.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts aga täi välja kümme teesi, kuidas Eesti e-riiki hoida ja arendada.
1. Investeerima peab jätkuvalt tuleviku infrastruktuuri (Estwin on siin keskne projekt, mis 100 Mbit/s peaks 2012. a tegema 98% Eestis kättesaadavaks). Lairiba kasutuse osas on Eesti kehvas seisus praegu. Suure lootusega vaadatakse erainitsiatiivile, kuhu riik raha juurde paneb.
2. Interneti kasutamist elanike hulgas tuleb tõsta. Praegu kasutab 71%, aga Rootsis juba 84%. Koos erasektoriga paigutatakse raha, et kõiki kaasata ja kõik saaks osa infoühiskonnast.
3. Usalduse ja turvalisuse tõstmine. E-hääletus oli juba usalduse kasvu tunnuseks.
4. Erinevate sotsiaalsete gruppide vajadustele mõtlemine.
5. Teenusepõhine lähenemine. Ka riigi poolt pole oluline supersüsteemide loomine, oluline on teenuste kasutamine.
6. Vajadus mõtestada, kuidas riik oma teenuseid peaks edaspidi pakkuma.
7. Fookusvaldkondade kindlaksmääramine, kus IT-d oleks võimalik rohkem kasutada. Arengufond tegelebki praegu sellega: haridus, tervishoid, tööstus, energeetika, haridus jne.
8. Ekspordi toetamine. Mida ja kuidas eksportida? Universaalne probleem on see, et me ei suuda ühishuve määratleda ja ühiselt tegutseda.
9. Müük ja turundus. Ärge lootke riigi peale, et see teeb konkreetsed müügi- või turundusplaanid, hoiatab Parts. Aga riigi esindusvõrgud on kõik avatud ettevõtetele toeks.
10. Rahvuslike huvide kaitsmine Euroopa Liidus. Küsimus on selles, millised on meie majandushuvid, kuidas neid kaitsta.
IT ettevõtjaid paistab aga praegu väga huvitavat küsimus, mis saab Euroopa Liidu IT Agentuurist ja kuhu see tuleb. Selle kohta esitas Partsile küsimuse Tõnu Grünberg EMTst: kui kõrgeks hindate võimaluse Eestisse EL-i IT agentuuri tuua? Vastus: kui seda on meile tõesti vaja, siis 60-50 protsenti on tõenäosus. Oleme järjekorras kas teine või kolmas, arvab Parts. Aga hoiatab, et selle Eestisse toomise kasu võidakse üle hinnata, sest põhiline, mis siia siis tuleks, oleks andmekeskus.
Avo-Rein Tereping kommenteerib Partsi vastust: on agentuuri meile vaja, sest meile on vaja kõike, mis toovad siia lisaraha, lisatöökohti ja pole keskkonnale koormavad. Parts nõustub, aga rõhutab, et ei maksaks siiski liiga palju sellest oodata.