Kodused kaugtöötajad ületavad kaks korda suurema tõenäosusega ELi tööaja direktiiviga kehtestatud 48-tunnise tööaja piirangu, kui kontoris kohal töötajad ning töötavad oluliselt rohkem vabal ajal. Üleminek kaugtööle pandeemia ajal ja suurenenud nõudlus hübriidse töökorralduse järele tulevikus tõstab tähelepanu keskpunkti küsimuse, kas olemasolevad tööseadused on pandeemiajärgses Euroopas otstarbekohased, selgub Eurofoundi uuest raportist Õigus ühenduse katkestamiseks: uuring ettevõtete tööharjumustest.
Digitaaltehnoloogiad on võimaldanud paljudel töötajatel oma tööd teha igal ajal ja igal pool, millest tulenevad nii eelised kui ka puudused. Eelkõige kaugtöötajaid puudutavad puudused hõlmavad pika tööajaga seotud riske tervisele ja heaolule. Selle probleemi lahendamiseks on tekkinud küsimus õigusest katkestada tööga seotud digitaalne side väljaspool tööaega. Eurofoundi uus selleteemaline aruanne sisaldab juhtumianalüüse, mis kaardistavad ühenduse katkestamise õiguse rakendamise ja mõju töökohal.
Nelja esimese liikmesriigi, kes on enne 2021. aastat kehtestanud eeskirjad ja lepingud ühenduse katkestamise õiguse kohta, kogemused on näidanud juba selle kohati positiivset mõju, aga ka negatiivseid pooli. Ettevõtte tasandil on ühenduse katkestamise õiguse kehtestamine näidanud, et „pehme” lähenemisviis teadlikkuse tõstmise, koolituse ja väljaspool tööaega ühenduse haldamise kaudu on mõjusam kui n-ö jäik ühenduse katkestamine, mis takistab juurdepääsu ettevõtte suhtlusele teatud aja jooksul.
Lisaks tööajale peavad uued lepingud ja tekstid, mis käsitlevad ühenduse katkestamise õigust, arvestama probleemidega, mis toovad kaasa „tajutava” vajaduse pideva ühenduse järele töökohaga.
Vaata uuringutulemuste ülevaadet lähemalt siit.