Mobiilikasutajate arv maailmas muudkui kasvab ja nüüd on 67% inimestest mobiil olemas. Eestis on aga aasta alguse seisuga 1,79 miljonit mobiiliühendust ehk 135,3% elanikkonnast. Põhjus selles, et paljud kasutavad mitut mobiili ja osadel on ka lisaseadmed mobiiliühenduse jaoks (Asjade Interneti seadmeid küll siia sisse ei arvestatud).
Ehkki COVID-19 pandeemia tekitas ka nutitelefonide turul viimase aja suurima kahanemise, kasvab mobiiltelefoni kasutajate arv jätkuvalt, ilma et oleks märke selle peatumisest. StockApps.com andmetel on mobiiltelefoni kasutavate inimeste arv jõudnud juulis ligi 5,3 miljardini ehk 67% maailma elanikkonnast.
Euroopa on maailmas juhtiv regioon, kus 86% elanikkonnast kasutab mobiiltelefone. Hootsuite ja We Are Social Digital 2021 aruanne näitas, et eelmisel aastal hakkas mobiiltelefoni esimest korda kasutama enam kui 117 miljonit inimest, kusjuures kasutajate koguarv kasvas sel perioodil 2,3%.
Mobiilsideühenduste üldarvu arvestades on need arvud veelgi suuremad. Aasta juulist kuni 2021. aasta juulini hakati umbes 670 miljonit korda esimest korda kasutama mingisugust mobiilsideühendust, sealhulgas asjade internetti, kusjuures nende ühenduste koguarv tõusis kogu maailmas 10,4 miljardini.
Piirkondadest on Euroopas kaugelt kõige rohkem mobiiltelefoni kasutavaid elanikke. Eelmisel aastal oli 86 protsendil eurooplastest mobiiltelefon. Aastaks 2025 peaks Euroopa turu mobiililevik tõusma 87 protsendini.
Põhja-Ameerika on suuruselt teine piirkond, kus umbes 85% elanikest kasutab mobiiltelefone. Järgneb Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, kus levik on 2020. aastal 58%. Järgmise nelja aasta jooksul prognoositakse piirkonna mobiiltelefonide leviku määraks 85%.
Mobiilse andmeside liiklus kasvas aastaga 68%; Android -seadmed moodustavad 73% kogu liiklusest.
Hootsuite'i andmed kinnitasid, et enamik inimesi kasutab mobiilivõrkudele ja mobiilsele internetile ligipääsuks nutitelefone. Juuli seisuga oli nutitelefone kogu maailmas 6,4 miljardit ja need kasutasid 79% kõigist mobiiliühendustest. Teisest küljest oli ruuteritel, tahvelarvutitel ja kaasaskantavatel arvutitel vaid 3,8% turuosa 310 miljoni seadmega.
Nutitelefonide kasutajate arvu kiirele kasvule on järgnenud mobiilse andmeside liikluse kasv. 2019. aasta esimeses kvartalis ulatus igakuine keskmine mobiilse andmeside liiklus, sealhulgas üles- ja allalaadimised, umbes 29 eksabaidi või 29 miljardi gigabaidini. Järgmise kaheteistkümne kuu jooksul on see näitaja peaaegu kahekordistunud - 45,16 miljardini. Statistika näitab, et ülemaailmne keskmine igakuine mobiilse andmeside liiklus ulatus 2021. aasta esimeses kvartalis 66 eksabaidini, mis on koguni 68% rohkem kui aasta varem.
Androidiga seadmed moodustasid peaaegu 73% kogu andmeliiklusest, mis on siiski 1,8% vähem, kui aasta tagasi. Järgnesid IoS-seadmed 26,3% turuosaga.
Uuringust ilmnesid ka olulised erinevused mobiilse andmeside kuludes riikide kohta. Näiteks oli juuli seisuga Kreeka ülemaailmselt kõige kallima andmesidega riik, kus 1 GB maksumus oli 8,16 dollarit. See on üle kahe korra kallim ülemaailmsest keskmisest - 4,07 dollarist. Järgnesid Araabia Ühendemiraadid, Uus -Meremaa ja Kanada, vastavalt 7,62, 6,99 ja 5,72 dollariga.
Iisrael, Itaalia ja Venemaa olid nimekirja teises otsas, kus keskmine mobiilse andmeside hind oli 0,05 dollarit, 0,27 dollarit ja 0,29 dollarit.
Statistika näitab, et arenenud riigid nagu Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik olid samuti ülemaailmsest keskmisest odavamad, maksumusega vastavalt 3,33 dollarit ja 1,42 dollarit 1 GB mobiilse andmeside kohta.
Kogu ülevaadet saab lugeda siit.