(Sisuturundus)
Isesõitvad või lendavad autod on tavaliseks nähtuseks. Istmed on kergesti liigutatavad ning juht võib istuda kasvõi tagaistmel. Näidikud, pedaalid ja muud nupud-lülitid on läinud igaviku teed, nagu ka bensiinimootor – kõik liigub elektri peal. Kõik eelnev on ennustused, mis ühel või teisel hetkel autode tuleviku kohta tehtud ning mis vähemalt siiani pole täiel määral reaalsusesse jõudnud. Samas ei ole need aga ka enam täiesti utoopilised ja mitmed lahendused on hetkel töös. Kui aga nood ennustused on minevikust, siis mis ennustusi võib automaailma kohata praegu?
Elektrilised autod on tulekul
Viimase paari aasta jooksul on oluliselt kasvanud elektriliste autode kasutamine. Need on muutunud odavamaks, mugavamaks ning ka laadimisvõimalusi on aina rohkem. Enamus autodest liiguvad siiski endiselt bensiini või diisli toel ja just see peab muutuma. Mida kiiremini, seda parem! Elektriautode leviku kiirendamiseks peab hind veelgi langema ning laadimine muutuma lihtsamaks ja kiiremaks.
Samamoodi on läbimurde äärel isesõitvad autod. Mõned elemendid on küll juba täiel määral kasutusel – püsikiirusehoidja tähendab, et jala saab pedaali pealt ära võtta. Uuematel mudelitel on olemas ka sensorid, mis hoiavad auto joonte vahel, aitab autol ummikukiirusega sujuvalt kaasa liikuda ning oskavad kokkupõrke ohu korral ka ise pidurdada. Täieliku iseseisvuseni on siiski veel veidike maad. Kuigi osadel mudelitel on teoreetiline võimekus olemas, on veel üksjagu minna ja ka seadused peavad tehnoloogia arengule järgi jõudma.
Lisaks isesõitmisele on katsetatud ka võimalust, kus auto jälgib kõrgtehnoloogiliste lisadega teed nagu rong rööpaid või koondub sõidukite rivi ühe professionaalse juhi selja taha, kes vastutab sõiduautorongi juhtimise eest.
Pidev ühendus
Tuleviku auto märksõna on pidev ühendus. Mitte vaid oma juhi ning erinevate nutiseadmetega, vaid ka teiste sõidukitega. Vehicle-to-vehicle ehk V2V suhtluse abil saavad sõidukit vahetada infot oma asukoha ning ka kiiruse suhtes. Just see on loodetud võtmeks, mille abil vähendada liiklusõnnetuste arvu.
Võib vaid ette kujutada, mil moel muutuvad sellised valdkonnad nagu liikluskindlustus või autoremont, kui õnnetuste ja plekimõlkimiste juhtumissagedus väheneb. Tõsi, tänapäeval on juba mitmetel autodel V2V võimekus olemas, ent selle korrektseks toimimiseks peaks V2V olema üldlevinud.
Sisemised muutused, välised muutused
Mõistagi muutub autode välimus. Küljepeeglid asendatakse erinevate kaamerate ja sensoritega, aknad muutuvad suuremaks ja pakuvad paremat vaadet ning autode sisemuse disainimise osas on rohkem valikut, kui kunagi varem. Samas ei ole ükski disain jääv lahendus, vaid auto sisemust on võimalik muuta vastavalt vajadusele. Vajalikku infot hakatakse kuvama ka esiklaasile ning ka teised aknad võivad saada ekraani rolli. Juhi suhtlus autoga käib häälkäskluste või viibete abil.
Juba tänapäeval on üks parimaid vargavastaseid kaitseid manuaalkäigukastiga auto. Seda eriti USA-s, ent automaatkäigukastiga autode hulk kasvab jõudsalt ka mujal maailmas. See on lihtsalt kiirem, tulemuslikum ning keskkonnasõbralikum. Seetõttu võib oodata manuaalkäigukastide täielikku turult kadumist.
Kõige mainitu kõrval saab tuleviku autodelt eeldada loodussõbralikkust, turvalisust ning kõrget kasutusmugavust. Targad autod vähendavad ummikuid, muudavad sõidu sujuvamaks ning tänu sellele loodussõbralikumaks.